Artikkel
  • Jaga lugu:

    Maanteed vajavad parteiülest kokkulepet

    Kuldar LeisFoto: Erik Prozes

    Ettevõtja Kuldar Leis soovitab suurte maanteede väljaehitamise asjus teha erakondadeülese kokkuleppe, mis elab üle valimised.

    Põhimaanteede neljarealiseks ehitamisest on lõpuks ometi hakanud rääkima lisaks ääremaade elanikele ka poliitikud. Mul on hea meel, et kõikide suuremate erakondade esindajad on meedias pooldanud Tallinnast Tartu, Pärnu ja Narva suundade neljarealiseks ehitamist. Küll aga on need enamasti olnud isiklike seisukohtade väljaütlemised, konkreetsete plaanideta. Võiks arvata, et selle jutuga tahetakse lihtsalt rahvale meeldida. Erakondadel ei paista kindlaid plaane olevat.
    Värskelt kinnitatud riigieelarve strateegias 2019-2022 on neljarealiste teede ehitusest kirjas vaid kaks objekti. Esimene on Tartu suunal, Kose-Mäo lõigul panustab 2019. aastal riik 31,5 miljonit eurot riigituludest ja 2020-2022 vastavalt 60, 50 ja 10 miljonit eurot välisvahenditest. Teine on juba varem otsustatud Aaspere-Haljala lõik, 2019. aastal 4 ja 2020. aastal 11 miljoni euroga riigituludest. See on parem kui mitte midagi, aga kahjuks ainult natuke parem kui mitte midagi, sest selle baasil ei saa valitsuserakonnad öelda, et ehitavad kolm põhimaanteed neljarealiseks.
    Enne riigikogu valimisi võiks erakonnad selles teemas kokku leppida ja tegutseda ühiselt, sõltumata valimistulemustest nii seekord kui ka järgmistel kordadel.
    Kuidas lepet teha
    Avalikult võiks teada olla järgmised kriteeriumid näitena Tallinna-Luhamaa maanteel: mis aastaks valmis; kas täielikult neljarealine või milline osa kolmerealine; mis on lubatud piirkiirus; kuidas toimub rahastamine. Vastused eraldi lõikude kaupa: Kose-Mäo, Mäo-Põltsamaa, Põltsamaa-Tartu ja kas ka Tartust edasi? Samasugune tabel võiks olla Narva ja Ikla suunal.
    Kuna tegemist on poliitiliste otsustega, siis saab seda kokkulepet kahel viisil kokku panna. Esimene variant oleks, et erakondade esindajad istuvadki maha ja panevad koos pädevate ametnikega plaani kokku järgmiseks kümneks või mis iganes vajalikuks aastaks. Las siis rahvas avaldab arvamust, kas oleme liiga ambitsioonikad või vastupidi. Teine variant on, et keegi erakondadest käib oma variandi välja ja teised koos huvitatud publikuga täiendavad. Ilmselt oleks see lihtsam, aga vastuolulisem, sest sabassörkijatel võib tekkida kadedus.
    Üks teema võiks kindlasti olla piirkiiruse määratlemine, sest 90 km/h või suvel kuni 110 km/h tõesti enam neljarealisel Euroopas sõita ei tahaks. Muidu juhtub nii, nagu Tartu maantee värskel kolmerealisel, kus varasema lubatud kiiruse 90 km/h asemel suudeti uuele teele isegi 70 km/h lõik sisse ehitada.
    Eraldi teema on rahastus. Kas võtta laenu või pigistada mujalt koomale või müüa midagi riigi toimimiseks mittevajalikku maha? See on vaidlemist väärt, aga mõelgem nagu ettevõtja: kui mul on hea idee, siis selle täideviimiseks on maailmas raha küll. Rahastust peab näitama, aga lepiks selle kokku siis, kui eesmärgid ja eelkalkulatsioonid paigas.
    Kui ma venin praegu autoga mööda ohtlikku Tartu-Tallinna maanteed, siis ei ole ma uhke selle üle, et Eesti riigi võlakoormus on ELi väikseim või et oman kodanikuna kaudselt mõnda riigiettevõtet, mis võiks vabal turul toimetada.
    Riigiisad, istuge laua taha ja tehke erakondadeülene plaan, mis püsiks üle mitmete valimiste –  siis oleme kodanikena uhked oma riigi ning selle juhtimise üle.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Börsihaid alustavad karuturul jahti 5000 eurole
Täna saab alguse LHV korraldatud traditsiooniline virtuaalne aktsiamäng “Börsihai”, mille peaauhind on 5000 eurot.
Täna saab alguse LHV korraldatud traditsiooniline virtuaalne aktsiamäng “Börsihai”, mille peaauhind on 5000 eurot.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.