Sisuliselt nõuab direktiiv, et teatud tüüpi maksunõu andmisel tuleb sellest samal ajal teavitada ka maksuhaldurit. Maksuhaldurit tuleb teavitada tehingutest, mille peamine või üks peamisi eelistest on maksueelise saamine. Sealhulgas tuleb maksuhaldurit informeerida olukorras, kus nõustaja kehtestab maksumaksjale konfidentsiaalsusnõude tehingute abil saadava maksueelise suhtes või nõustaja tasustamine toimus tulemustasu põhimõttel vastavalt saadud maksueelisele.
Tavaliselt on advokaadibüroo ja audiitori antav nõu ja kliendisuhtlus kaetud kutsesaladusega. Ei ole arusaadav, kas ainuüksi see oleks piisav alus, et kogu saadud maksunõu tuleks maksuhaldurile edastada.
Ei saa kohaldada
Loetelust leiab ka tunnuseid, mida ei ole Eesti tulumaksumudelis üldse võimalik kohaldada. Näiteks kahjumis ettevõtte omandamine, mille eesmärk on maksustava kasumi vähendamine maksukahjumi arvel. Eestis maksukahjumeid klassikalises mõttes ei eksisteeri.
Samuti tahab direktiiv teha avalikuks tehingud, kus saadud tulu on võimalik piiriüleste tehingutega konverteerida teise tulukategooriasse (nt kasu vara võõrandamisest dividendituluks), millele kehtib teises riigis soodsam maksumäär. Raporteerida tuleb ka tehingutest, milles osalevad isikud, kellel puudub sisuline majandustegevus, mida toetaksid piisavad töötajad, seadmed, vara ja ruumid ning mis tegutseb tegelikust kasusaajast erinevas jurisdiktsioonis. Sealhulgas on juriidilises struktuuris tegelike kasusaajate tuvastamine muudetud võimatuks.
Ei ole üheselt mõistetav, kas teavitada tuleb tehingutest, kus on kõik eelnimetatud tingimused täidetud. Samuti tekib küsimus, mida täpselt tähendab sisuline majandustegevus. Näiteks valdusühingute peamine eesmärk on kontserni juhtimine, tihti ei nõua see erilist personali, rääkimata seadmetest ja varadest. Samuti on tavapärane, et valdusühing luuakse konkurentsivõimelisse maksukeskkonda, mis tihti võib olla tegelikest kasusaajatest erinevas riigis.
Iga ettevõtja eesmärk on efektiivse kulujuhtimisega kasumit suurendada, samamoodi otsitakse ka võimalikult atraktiivset maksukeskkonda näiteks tootmisüksuse loomiseks, arvestades sellega, kus oleks võimalikult madalad tööjõukulud. Samuti äriotsus, mis on otseselt seotud maksukoormusega. Kas see ongi see maksueelis, millest tuleb teavitada?
Ka siirdehindu puudutavad tehingud on tähelepanu all, sealhulgas tehingud immateriaalse varaga. Näiteks olukorras, kus ettevõte on välja töötanud tarkvara, mille vajadus tuleneb äri spetsiifikast ning mida ei ole võimalik sisse osta. Lisaks raporteerimiskohustusele võib see tuua kaasa veel täiendavaid kulusid tuvastamaks, kas turul on usaldusväärseid võrreldavaid tehinguid turuhinna määramiseks.