Kas juba sügisel tuleb interneti luigelaul?

Kokku kümmekonnast sisulisest artiklist koosnev direktiivikavand mitte ei kaota olulisi erisusi liikmesriikide autoriõiguses, mis takistavad ettevõtetel kaubelda digisisuga piiriüleselt, vaid lisab niigi keerukasse autoriõiguse süsteemi täiendavaid mehhanisme, nagu kohustus kontrollida kasutajate üleslaaditud digisisu autoriõigusele vastavust või ajakirjandusväljaannete viitamisel rakenduv nn lingimaks. Kuigi kavand näeb ette teksti- ja andmekaevega seotud autoriõiguse probleemide lahendamist, siis masinõppe jm tehisintellekti lahenduste jaoks olulised õigused plaanitakse anda vaid teadusasutustele, mis ei võimalda nende tegelikku rakendamist ülikoolide spin-off'ides või ettevõtluses.

Konkurentsivõime tagamise asemel autoriõiguse ühtlustamise ja lihtsustamisega näib olevat muudatuste leitmotiiviks suuremate liikmesriikide meediaettevõtete vananenud ärimudelite lühinägelik doteerimine lingimaksuga ja üleslaadimisfiltrite turu loomine Ameerika Ühendriikide suurettevõtetele, mis saavad oma emamaal nautida vabadust neistsamadest piirangutest ning sellega arendada filtrite pakkumiseks vajalikku tehnoloogiat.

Direktiivikavandi suhtes on kõhklusi väljendanud ka Eesti ettevõtted – Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu esindajad osalesid Eesti eesistumise lõpukuudel teiste hulgas komisjoni president Junckerile ja meie peaminister Ratasele saadetud avalikus pöördumises, kus avaldati muret nendesamade probleemide pärast. Jääb arusaamatuks, miks digivaldkonna rajaleidjana esineva riigi valitsus ei suuda seista oma ülikoolide ja ettevõtete eest nii olulises küsimuses ning osaleb ühtse digituru loomise sildi all hoopis Euroopa konkurentsivõime lämmatamises.