Artikkel
  • Jaga lugu:

    Kas juba sügisel tuleb interneti luigelaul?

    Märt PõderFoto: Erakogu

    Kolmapäeval Euroopa Parlamendi õiguskomisjonis hääletusele tulevate nappide autoriõiguse muudatuste äraspidine iseloom ei aita kaasa oodatud ühtse digituru loomisele Euroopa Liidus, kirjutab infovabaduse aktivist Märt Põder.

    Kokku kümmekonnast sisulisest artiklist koosnev direktiivikavand mitte ei kaota olulisi erisusi liikmesriikide autoriõiguses, mis takistavad ettevõtetel kaubelda digisisuga piiriüleselt, vaid lisab niigi keerukasse autoriõiguse süsteemi täiendavaid mehhanisme, nagu kohustus kontrollida kasutajate üleslaaditud digisisu autoriõigusele vastavust või ajakirjandusväljaannete viitamisel rakenduv nn lingimaks. Kuigi kavand näeb ette teksti- ja andmekaevega seotud autoriõiguse probleemide lahendamist, siis masinõppe jm tehisintellekti lahenduste jaoks olulised õigused plaanitakse anda vaid teadusasutustele, mis ei võimalda nende tegelikku rakendamist ülikoolide spin-off'ides või ettevõtluses.
    Konkurentsivõime tagamise asemel autoriõiguse ühtlustamise ja lihtsustamisega näib olevat muudatuste leitmotiiviks suuremate liikmesriikide meediaettevõtete vananenud ärimudelite lühinägelik doteerimine lingimaksuga ja üleslaadimisfiltrite turu loomine Ameerika Ühendriikide suurettevõtetele, mis saavad oma emamaal nautida vabadust neistsamadest piirangutest ning sellega arendada filtrite pakkumiseks vajalikku tehnoloogiat.
    Direktiivikavandi suhtes on kõhklusi väljendanud ka Eesti ettevõtted – Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu esindajad osalesid Eesti eesistumise lõpukuudel teiste hulgas komisjoni president Junckerile ja meie peaminister Ratasele saadetud avalikus pöördumises, kus avaldati muret nendesamade probleemide pärast. Jääb arusaamatuks, miks digivaldkonna rajaleidjana esineva riigi valitsus ei suuda seista oma ülikoolide ja ettevõtete eest nii olulises küsimuses ning osaleb ühtse digituru loomise sildi all hoopis Euroopa konkurentsivõime lämmatamises.
    Vastuolus väljendusvabaduse põhimõtetega
    Muudatustega on tagajalgele aetud aga ka infovabaduse eestkõnelejad ning võrgutehnoloogia eksperdid – esimesed seetõttu, et tsensuurimasinaks tituleeritud automaatsed üleslaadimisfiltrid on karjuvas vastuolus ELi põhiõiguste harta väljendusvabaduse põhimõtetega, teised seetõttu, et filtrid muudavad kasutajasisu pakkumise äärmiselt kulukaks ja jätavad ainsaks võimaluseks liidestada oma süsteemiga mõni kolmanda osapoole filtriteenus. Linkimise maksustamine on aga midagi sellist, mis käib risti vastu veebi kui hüperteksti aluspõhimõtetele.
    Interneti TCP/IP protokolli looja Vint Cerf ja HTTP-protokolli looja Tim Berners-Lee saatsid eelmisel nädalal koos rohkem kui 70 teise tehnoloogiaeksperdiga Euroopa Parlamendi presidendile pöördumise, kus palusid internetti ohustavatest artiklitest loobuda.
    Tahaks oodata, et ka Eesti esindajad ELi Nõukogus ja Euroopa Parlamendis teevad endale meie digiriigi jaoks elulised küsimused niisugusel määral selgeks, et võivad neid selgitada ka oma kolleegidele teistest liikmesriikidest ja me ei pea veetma suve, spekuleerides selle üle, kas sügisel europarlamendi plenaaristungil arutusele tulev direktiivikavand võib saada interneti kirstunaelaks.
    Autor: Märt Põder
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Bercman hakkab Tallinna börsilt järjekordselt raha kaasama 20% uutest aktsiatest märgib juhatus
Tallinna alternatiivbörsil noteeritud Eesti tehnoloogiaettevõtte Bercman Technologies tahab kaasata börsilt kuni 630 000 eurot.
Tallinna alternatiivbörsil noteeritud Eesti tehnoloogiaettevõtte Bercman Technologies tahab kaasata börsilt kuni 630 000 eurot.
Tõnu Mertsina: kõrged energiakulud ja elukalliduse kasv vähendavad nõudlust
Kui varem oli euroala peamine mure häired tarneahelates, siis juba mõnda aega on selleks kõrged energiakulud ja elukalliduse kasv, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kui varem oli euroala peamine mure häired tarneahelates, siis juba mõnda aega on selleks kõrged energiakulud ja elukalliduse kasv, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Föderaalreservi president: majanduslanguseni tuleb käia veel märkimisväärne tee
USA Föderaalreserv ei ole veel tõstnud intressimäärasid tasemele, mis piirab majanduskasvu ja karmistamisel on veel märkimisväärne tee käia, ütles New Yorgi Föderaalreservi president John Williams.
USA Föderaalreserv ei ole veel tõstnud intressimäärasid tasemele, mis piirab majanduskasvu ja karmistamisel on veel märkimisväärne tee käia, ütles New Yorgi Föderaalreservi president John Williams.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA tänavune julgeolekuabi Eestile tõusis 140,5 miljoni dollarini
Ameerika Ühendriikide Kongress võttis eelmisel nädalal vastu eelarve lisapaketi, mis muuhulgas näeb ette 2022. aastal Eestile suunatud julgeolekuabi suurenemist 140,5 miljoni dollarini.
Ameerika Ühendriikide Kongress võttis eelmisel nädalal vastu eelarve lisapaketi, mis muuhulgas näeb ette 2022. aastal Eestile suunatud julgeolekuabi suurenemist 140,5 miljoni dollarini.

Olulisemad lood

Lõuna-Eesti hotellifirma omanik: toetustega on mindud üle piiri
Praeguses energiakriisis kasvatab riigipoolne toetussüsteem abituid inimesi, usub Võrus Kubja hotell-loodusspaad majandav Aigar Pindmaa.
Praeguses energiakriisis kasvatab riigipoolne toetussüsteem abituid inimesi, usub Võrus Kubja hotell-loodusspaad majandav Aigar Pindmaa.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.