Rikkale rikkujale suurem trahv

Õudne on mõelda, et 2018. aastal on juba praeguseks liiklusõnnetustes kaotanud elu 48 inimest, mis on sama palju kui möödunud aastal kokku. Nende numbrite peale tahaks kahe käega peast kinni võtta ja karjuda: „Võtke kiirust maha, vaadake hoolikalt ringi ja sõitke ettevaatlikult!“ Aga ma ei tee seda. Sellel pole mõtet. Keegi niikuinii ei kuula mind.

Siiski tundub, et aprillikuus sai valitsusel küllalt, kui otsustati siduda raskemate väärtegude trahvid inimeste sissetulekuga - seda suurema õigluse nimel.

Üks tark mees ütles mulle, et trahvi eesmärk on meid kasvatada ning kui see teha sissetuleku-põhiseks, siis kasvatab trahv 500eurose ja 5500eurose sissetulekuga inimest võrdselt.

Võrdse trahvi puhul on selge, kes valusama löögi saab. Rikas sõidab oma uhke autoga teistest mööda, saab trahvi, maksab enda jaoks tühised eurod ära ja paneb sama hooga edasi. Tagasihoidlikuma sissetulekuga inimese elule paneb aga selline summa korraliku põntsu. Peab vist tõesti leidma kuldse kesktee.

Paratamatult võtab seaduste jõustumine kaua aega. Mõtlen hirmuga, kui mitme õnnetuse jagu. Vaja oleks mingit muutust. Midagi tuleks nüüd ja kohe ette võtta.

Vrakid tee äärde

Oma naiivses maailmapildis pakun välja idee, mis töötaks silmapilkselt. Selleks tuleb saada kokkulepe kindlustusfirmade ja õnnetuses sodiks sõidetud autode omanikega. Need lömmis autod tuleb paigutada maanteedele teeserva. Valgus ka peale, et pimedas ikka eriti hästi näha oleks. Ja iga kord maanteel sõites jääb hoiatusena silma see pilbasteks sõidetud auto.

Ma kujutan ette, et sellisest romust möödudes käib igast inimesest jõnks läbi ning spidomeetri näit kukub lubatud piirkiiruse juurde. Mina näen siin win-win olukorda. Trahviraha jääb alles (selle raha eest saab palaval päeval kohe hea mitu jäätist) ning nii sina kui ka kõik teised liiklejad näete ka homset päeva.

Mida need maanteeameti reklaamid ütlesidki? „See koosolek polnud seda väärt“ ja „Sind oodatakse ööseks koju“. Oodatakse jah koju, mitte surnukuuri.