• Jaga lugu:

    Välistudengid Eestisse praktikale ja tööle

    Unistan avatud Eestist, kus inimesi värvataks eeskätt oskuste, mitte emakeele põhjal ning välistudengile praktikakoha pakkumine võiks olla esimene samm selle unistuse täitumise teel, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

    Sisseastumiskatsed on läbi saamas ja juba sellel sügisel alustab Eesti ülikoolides õppimist ligi tuhat uut välistudengit. Eesti huvides on, et suur osa neist jääks pärast õpingute lõpetamist siia ning kasutaksid oma oskusi ja kontakte Eesti ettevõtete ja majanduse arendamiseks.
    Tahavad Eestisse tööle jääda
    Oleme situatsioonis, kus maksumaksjate arv kiiresti väheneb ja ülalpeetavaid tuleb rahvastiku vananemise tõttu juurde. Spetsialistide puudus on meie ettevõtete peamine arengupidur. Eesti ei ole siin ainulaadses olukorras – sama probleemi on endale teadvustanud kõik lääneriigid, suur osa neist meist jõukamad ja parema kliimaga. Ja nad kõik tegutsevad aktiivselt uute töötajate riiki meelitamise nimel.
    Eestis magistri- või doktorikraadi omandanud välismaalane on tööandjale ideaalne lahendus töökäte puuduse leevendamiseks – tal on kõrgharidus, ta mõistab vähemalt natuke eesti keelt, ta on siinse kultuuriga juba tuttav, samas on tal säilinud kontaktid ja sidemed oma kodumaal. Enam kui pooled välistudengid sooviksidki tegelikult oma tulevikku vähemal mõneks ajaks Eestiga siduda ja näevad siin karjäärivõimalusi, eks see ole paljudele ka põhjus, miks nad on valinud mõne siinse ülikooli.
    Tegelikkus on, et neli viiendikku neist siiski lahkub pärast õpingute lõppu, sest ülikooli ajal ei teki kohalike tööandjatega kontakti. Juba praktikakoha leidmine oli keeruline, seetõttu on paljud sunnitud kohustusliku praktika läbima kodumaal. Ja nii värvatakse Eesti ülikoolis ja vähemalt osaliselt Eesti maksumaksja raha eest koolitatud noor spetsialist ka kiiresti seal ametisse. Eestile jääb õpetamise rõõm.
    Aitavad välisturgudele
    Tasapisi olukord siiski paraneb. Ülikoolid ja ettevõtjad teevad aina enam koostööd, toimuvad välistudengitele mõeldud praktikaturud ja töövarjupäevad. Meie tehnoloogiavaldkonna ettevõtted ja start-up'id on kas juba sünnist saati rahvusvahelised või siis selleks kiiresti muutunud, paljudes on enam kui pooled töötajad välismaalased ning töökeeleks inglise keel.
    Kuid meil on rahvusvahelisi töötajaid ja nende kontakte-kogemusi vaja ka teistes sektorites – mida enam oleme seesmiselt avatud, mida rohkem välismaalasi meie organisatsioonides töötab, seda edukamad suudame olla välisturgudel. Välisspetsialisti meeskonda kaasamine tooks uusi ideid ja kontakte-teadmisi välisriikidest ja tudengi näol võib ettevõte leida konkreetset sihtturgu hästi tundva ja vajalikku võõrkeelt kõneleva uue töötaja. See eeldab aga ekstra pingutust – ületada tuleb nii organisatsioonikultuurilisi (näiteks töötajate eelarvamused) kui ka puht praktilisi (näiteks ingliskeelne juhendamine) takistusi. Ent see samm on vältimatu, kui tahetakse aina karmimas konkurentsis ellu jääda.
    Häid näiteid välistudengite rakendamise kohta mitte-IKT sektoris ei tule kaugelt otsida. Ericsson Eesti AS on välistudengid kaasanud oma praktikaprogrammi ja pakub praktika edukalt läbinud üliõpilastele ka töölepingut. Tunnustasime ettevõtet selle eest konkursi „Parim praktikakoht 2018“ eriauhinnaga.
    Välistudengi praktikale võtmist on valmis kaaluma pea iga kolmas ettevõtja, kuid reaalselt teeb selle sammu vähem kui iga kümnes, näitas tööandjate keskliidu tehtud küsitlus ettevõtjate seas. Tuleb teha lihtsalt esimene katsetus, kaotada pole midagi – praktikandist võib saada asendamatu töötaja.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vandeadvokaat energeetikast: erakapital suudab, andku riik vaid võimalus
Energiakriisi lahenduseks saab riik muuta suhtumist suurprojektidesse, kirjutab advokaadibüroo Sorainen partner, vandeadvokaat Paul Künnap.
Energiakriisi lahenduseks saab riik muuta suhtumist suurprojektidesse, kirjutab advokaadibüroo Sorainen partner, vandeadvokaat Paul Künnap.
Bolti konkurent kasvatas tublisti tellimuste mahtu
Toidu kohaletoimetmise teenust pakkuv Deliveroo teatas, et ettevõtte kaudu tehtud ülekannete maht kasvas neljandas kvartalis aastaga enam kui kolmandiku võrra. Terve 2021. aasta lõikes suurenesid mahud 70 protsenti, vahendab Reuters.
Toidu kohaletoimetmise teenust pakkuv Deliveroo teatas, et ettevõtte kaudu tehtud ülekannete maht kasvas neljandas kvartalis aastaga enam kui kolmandiku võrra. Terve 2021. aasta lõikes suurenesid mahud 70 protsenti, vahendab Reuters.
Rootsis jõuab elektritoetus inimesteni elektrifirmade kaudu
Rootsi valitsus sai valmis elektri hinna toetuse, mis sõltub sellest, kui palju majapidamine elektrit tarvitab. Riik maksab toetuse välja elektriarveid väljastavatele energiafirmadele, kirjutab Dagens Industri.
Rootsi valitsus sai valmis elektri hinna toetuse, mis sõltub sellest, kui palju majapidamine elektrit tarvitab. Riik maksab toetuse välja elektriarveid väljastavatele energiafirmadele, kirjutab Dagens Industri.
Elcogen ehitab korealastele 75miljonise vesinikutehase
Tallinnas Ülemiste linnakus kütuseelemente tootev Elcogen sõlmis kokkuleppe Lõuna-Korea Uljini maakonna ja Next Energy Corporationiga Koreasse tehase ehitamiseks.
Tallinnas Ülemiste linnakus kütuseelemente tootev Elcogen sõlmis kokkuleppe Lõuna-Korea Uljini maakonna ja Next Energy Corporationiga Koreasse tehase ehitamiseks.