Põud teeb põllumehed eellepingute suhtes ettevaatlikuks
Põllumehed võtavad selle aasta põuakogemusest kaasa ka riskijuhtimise õppetunnid mahu- ja hinnatingimustega eellepingute sõlmimise kohta, usub Balti Veski AS juhatuse esimees Lauri Mõtsnik.
Täna pole veel selge, kui palju turule teravilja jagub ja kuidas see erinevate toiduainete tarneahelaid sügisel mõjutab. Viljakasvatajad, kellel on alles eelmiste aastate varud, saavad nende abil oma selle aasta müüki päästa, ent selliseid on vähe.
Selle suve õppetund on olnud valus eelkõige neile põllumeestele, kes on aasta alguses sõlmitud mahulepingutega patiseisu pandud. Siduvad lepingud, millega paljud talunikud riskide maandamiseks oma saagi ette maha müüvad, on sel aastal pika põua ja kokku kuivanud saagi tõttu osutunud koormavateks. Ühel aastal liigniiskuse või teisel põua tõttu tekitatud kahjude leevendamine nõuab oskuslikku riskijuhtimist ja turuolukorra tunnetust.
Veel pole ka selge, kuidas nigel saak hakkab mõjutama teraviljatoodete valikut poelettidel ja kogu tooteahelat. Piirkonnast sõltuvalt võib jääda sel aastal saamata 30-70% viljasaagist. Erinevad regioonid raporteerivad, et näiteks nisutoodang on võrreldes eelmise aastaga vähenenud 20-30%. Umbes sama suurt nisusaagi vähenemist kurdavad ka meie oma põllumehed.
Mitmed suurriigid nii idas kui läänes on juba prognoosinud, et nende viljasaak tuleb viimase 10-15 aasta väikseim. Seejuures ei käi jutt ainult rukki ja nisu toodangust, vaid põud on väga otseselt mõjutanud kogu tera- ja kaunviljakasvatuse laia sektorit.
Üks on kindel, kokkuostuhinnad maailma viljaturul on juba teinud hüppe kõrgusesse – nisu tonni eest tuleb tänavu maksta juba 30-40% enam kui mullu. Enam ei räägita eesootavast hinnatõusust, vaid juba spekuleeritakse erinevates piirkondades lausa ekspordipiirangutega.