28. august 2018
Jaga lugu:

Maksuparadiisid laastavad keskkonda

Paradiisi- ja Panama paberitest on selgunud, kuidas maksuparadiiside pakutav saladusloor võimaldab ettevõtetel vältida maksude maksmist ning vastutuse võtmist, kuid lisaks sellele on maksuparadiisidel ka negatiivne keskkonnamõju, kirjutab Eesti Vegan Seltsi juhatuse liige Kadri Sikk,

Äsja ajakirjas Nature Ecology and Evolution ilmunud raport

näitab, kuidas läbi maksuparadiiside liikuv raha hävitab Amazonase vihmametsi ning toetab üleilmset illegaalset ülekalastamist.

Stockholm Resilience Centre’i juures töötav Victor Galazi juhitud teadlaste tiim sattus erakordsete andmete peale.

Nimelt olid Brasiilia keskpangas 2000. aasta oktoobrist kuni 2011. aasta augustini registreeritud väliskapitali ülekanded avalikult ligipääsetavad.

Nende andmete põhjal arvutasid teadlased välja, millises mahus liikus väliskapitali üheksale suurimale ettevõttele, kes toodavad Brasiilias Amazonase vihmametsa piirkonnas veiseliha ja soja – kaks sektorit, mis põhjustavad vihmametsade hävitamist enim, kiirendades kliima soojenemist ning ohustades unikaalseid ökoloogilisi kooslusi.

Keskmiselt pea kaks kolmandikku ehk 18,4 miljardit USA dollarit nendesse võtmetähtsusega ettevõtetesse liikuvast võõrkapitalist jõudis sinna läbi maksuparadiiside, peamiselt Kaimanisaartelt ja Bahamast. Samal ajal on 30% kommertstoodangust kalanduses pärit ettevõtetest, kes tegelevad ülepüügiga, ning vahemikus 11 kuni 26 miljonit tonni saaki saadakse illegaalselt või jäetakse teatamata.

Ülekalastamist peetakse maailma kalavarude ja mereliste ökosüsteemide suurimaks ohuks. Kuigi ainult 4% alustest, mida kalanduses kasutatakse, on registreeritud mõnes maksuparadiisis, näitavad Interpoli andmed, et 70% illegaalse või teatamata kalapüügiga seotud alustest seilab just nimelt mõne maksuparadiisi, eriti Belize’i ja Panama lipu all.

Kaudne dotatsioon

Uuringu autorid on seisukohal, et maksutulu, mis jääb saamata seetõttu, et biosfääri enim mõjutavad suurettevõtted kasutavad maksuparadiise, võiks käsitleda kui kaudset dotatsiooni majandustegevusele, millel on üleilmsed negatiivsed keskkonnamõjud.

Lisaks sellisele kaudsele dotatsioonile rahastatakse negatiivse keskkonnamõjuga põllumajandust ka otseselt, näiteks toetades piimatööstust, mis on tihedalt seotud lihatööstusega, sh läbi piimaprogrammide haridusasutustes.

Tasub ka arvestada, et näiteks 2013. aastal importis Euroopa Liit 41,4 miljonit tonni soja, millest 27 miljonit kasutati loomatööstuses. Sisuliselt panustame loomatööstuse kaudu Amazonase vihmametsade hävingusse.

Juunis ajakirjas Science ilmunud Oxfordi Ülikooli teadlaste uurimus jõudiski järeldusele, et ka kõige keskkonnasäästlikumad loomsed tooted põhjustavad rohkem keskkonnakahju kui kõige vähesäästlikumate taimsete saaduste kasvatamine.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt