Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ülikool on sild teaduse ja tööstuse vahel

    Tallinna Tehnikaülikooli sajandal sünnipäeval on paslik meenutada, et ülikool sai alguse lahendamaks probleemi, mis on aktuaalne ka praegu – ühendamaks teadust ja tööstust, kirjutab TTÜ inseneriteaduskonna teadusprodekaan Argo Rosin.

    Tööstuse kiire areng 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses tekitas oskustööliste tööjõupuuduse. Sarnaselt tänasega polnud ka toonane kaubandus- ja tööstusministeerium rahul haridusministeeriumi töökorraldusega erihariduse korraldamisel. 1919. aasta novembris kritiseeriti töösturite kongressil valitsuse saamatut tööstuspoliitikat ning nõuti valitsuse ja kohalike võimude suuremat koostööd.
    Foto:
    Sisuliselt oli tööstus see, kes pani aluse Tallinna Tehnikaülikooli eelkäijale, Tallinna Tehnikumile, eraldades ruume ja vahendeid koolituseks. 1920. aastal oli suur osa õppejõududest praktiseerivad insenerid, mistõttu oli oskuste seotus tegelikkusega ja nõudlus lõpetajate järgi kõrge.
    Tehnikaülikooli ja eriti inseneriteaduskonna õnn on see, et kogu saja-aastase ajaloo jooksul ning ka täna ja homme näeme loenguid lugemas praktiseerivaid insenere tööstusest, kes on kogemusi omandanud nii Eestis kui ka välismaal. Just nemad on täna sild ettevõtete ja teaduse vahel. Üha rohkem räägitakse suuremast vajadusest tööstusdoktorantide järele. Tehnikaülikool võib julgelt peeglisse vaadata ja tõdeda, et saja aasta jooksul on enamik kaitstud doktoritöödest olnud seotud tööstusele oluliste probleemide lahendamisega. Inseneeria tihedam seotus ettevõtetega on taganud ka suurema nõudluse tööstusdoktorantide järele, seda eriti energeetikas, mehaanikas, ehituses, keemia- ja materjalitehnoloogias. Doktoriõpe aitab lisaks tipposkuste levikule kaasa ka tervikpildi nägemisoskuse arenemisele ühiskonnas.
    Üks rohi kõigile hädadele
    Kui öeldakse, et tööstusel pole sageli teadusartiklitega midagi peale hakata, siis on rahastamissüsteem, hindamismetoodika ja kriteeriumid ilmselgelt aastakümneid vildakad olnud. Vildaklus seisneb pigem selles, et ühtseid teaduse hindamiskriteeriume on üritatud rakendada kõikides teadusharudes. Sama hea on ravida aspiriiniga nii peavalu kui ka kõhulahtisust. Suuresti on siin viga osapoolte vahelises kommunikatsioonis – isegi kui paberil toimub kaasamine, siis kaasatud ei saa selle sisust aru. Artikliteadlastel on raskusi ettevõtete probleemidesse süüvimisega ja ühiskonda hirmutatakse tõsiteaduse kadumisega. Üks teadlase koostatud ekspertiis ettevõttele võib tegelikult olla väga suure fundamentaalteadusliku või majandusliku mõjuga.
    Majanduskasvu tagamiseks tuleb teadlaste hindamisel väärtustada nende koostööd ettevõtetega, näiteks pidada ettevõtete lepinguid võrdväärseks riiklike või rahvusvaheliste teadusgrantidega. Loomulikult tuleb säilitada baaskompetentsid ka seal, kus ressursside olemasolu tööstuse tekkimiseks suur.
    Arvan, et rektor Paul Kogermann oli toonase tehnikainstituudi (tänase TTÜ) üle uhke, öeldes pea 80 aastat tagasi: „Suurim traagika, mida noor insener ellu astudes kogeda võib, on see, et ta siseneb justkui uude maailma ega näe silda, mis ülikooli ühendaks eluga. Seni kui ülikool suudab tõsta kodumaa energeetilist taset ja anda noortele seda ülekandetegurit, on ka ülikooli olemasolu õigustatud“. Arvan selle sobivat ka tänase tehnikaülikooli juhtmõtteks.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Iisrael vastas ÜRO vaherahu nõudmisele värske pommitamisega
Vastusena ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõudis kahenädalast vaherahu Gaza lahingutegevuses, pommitas Iisrael viimase 24 tunni jooksul Gaza sektori kõiki piirkondi.
Vastusena ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõudis kahenädalast vaherahu Gaza lahingutegevuses, pommitas Iisrael viimase 24 tunni jooksul Gaza sektori kõiki piirkondi.