21. september 2018 • 3 min
Jaga lugu:

Elluastumisfondil on juba lahendus

Valimiseelse ideena välja pakutud riikliku elluastumisfondi kõrval võiks kaaluda juba olemasolevaid lahendusi, mis on parema tootlusega ning õpetavad noore lisaks ka investeerima, kirjutab LHV nooremanalüütik Gert Siniloo.

On tõsi, et noored vajavad iseseisva elu alustamiseks raha, mida neil endal sageli pole. Tulevikku aitaks kindlustada rahaasjade teadlikkuse tõstmine ning investeerimine homse asemel juba täna.

Ülikooli minev ja kodust välja koliv noor vajab sageli suurt rahasummat, et oma iseseisvale elule alus panna. Üüritoa eest korteris tuleb näiteks Tartu linnas välja käia keskmiselt 150 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed. Vähemalt samapalju nõutakse tavaliselt tagatisrahaks, rääkimata vahendustasust maaklerile. Lisaks tuleb maksta söögi eest ja leida pisut raha sõpradega lõbutsemiseks. Kui noor inimene ei saa või ei taha õpingute kõrvalt tööle minna, peavad neid kulusid tavaliselt kandma vanemad.

Seega on kiiduväärt, et noorte elluastumiseks vajamineva raha temaatika on päevakorda tõusnud. Sotsiaaldemokraatide poolt enne valimisi välja pakutud idee rajada igale vastsündinule riigi toetatav elluastumisfond, millega noor inimene saaks täiskasvanuea alguseks 10 000 euro suuruse algkapitali, annaks kindlasti noorele vabaduse ise oma otsuseid langetada ning vähendaks vanemate suuri rahalisi väljaminekuid.

Säästetakse lühiajaliselt

Hiljuti esitletud Kantar Emori uuring Eesti elanike rahaasjade kohta tõi välja, et eestimaalaste säästmise eesmärgid on valdavalt lühiajalised ja konkreetsed, seondudes näiteks reisimise, hobide või eluaseme remondiga. Lisaks selgus, et pikaajalisele perspektiivile mõeldes säästab raha vaid veerand Eesti peredest. Teisisõnu mõtleb tuleviku kindlustamisele üksnes neljandik Eesti elanikest. Kahtlemata mõjutab see ka noori, kellel on ju alati raha vähe, sest vaja on iseseisvalt elama hakata. Ent on paslik uurida, kas tõstatunud murekoha lahendamiseks on veel võimalusi.

Elluastumisfondi plaani kohaselt, mille järgi panustaks riik iga kuu 10 eurot ja lapsevanem 20 eurot, koguneks aluseks võetud pensionifondide keskmise tootlusega 20 aasta jooksul noorele ligikaudu 10 000 eurot. Arvesse tuleks aga võtta ka inflatsiooni mõju: juhul kui aastane inflatsioon oleks keskmiselt näiteks 2% aastas, jääks noorele tänases väärtuses ligikaudu 6700 eurot.

Alustada saab väikselt

Enne kui asute oma peas seda summat juba ära kulutama, tasub korraks mõelda teistele variantidele. Näiteks investeerimisele, mida saab väga edukalt teha ka väikeste summadega alustades.

Seda tõestab klassikaline näide maailma ühe tuntuma ja esinduslikuma börsiindeksi S&P 500 tootluse kohta. Standard & Poor’s 500 on börsiindeks, mis põhineb New Yorgi börsil ja NASDAQil noteeritud 500 turuväärtuselt suurima USA börsifirma aktsiatel.

Kui oleksite investeerinud S&P 500 indeksisse 50 aastat tagasi ühe dollari, oleks sellest tänaseks saanud 125 dollarit (nominaalväärtuses ja koos dividendidega). Ehk lühidalt: mida nooremalt investeeringutega algust teha, seda parem.

Ajalooliselt on S&P 500 indeksi keskmine tootlus olnud viimasel paarikümnel aastal ligikaudu 7,4% (koos reinvesteeritud dividendidega). Kui investeerida indeksit jälgivasse fondi iga kuu näiteks 30 eurot, koguneks mainitud tootluse juures 20 aasta jooksul noorele teenustasusid arvestamata 10 900 eurot.

Lisaväärtuseks kogemus

Seega saaks noor börsiindeksile panustades 20 aasta pärast 4200 eurot rohkem kui välja pakutud riikliku elluastumisfondi korral. Hindamatu lisaväärtus oleks aga kodust kaasa antud teadlikkus rahaasjade korraldamise kohta ning investeerimisportfell, mida saab jätkata ja kasvatada terve ülejäänud elu vältel.

Ühtlasi paneb raha õppima: väikeste summadega alustamisel tekib justkui imeväel huvi ja ka aeg selleks, et rahakasvatamisele hoogu juurde anda ning mõelda kaasa ettevõtete käekäigule.

Parim praktiline viis pikaajaliseks investeerimiseks on teha seda automaatselt ja pidevalt, kas või väga väikeste summadega, kasutades näiteks mikroinvesteerimist.

Börsiindeksit jälgiv investeerimine ei pea seega sugugi tähendama riskantset börsikauplemist.

Algust saab teha madalate kuludega indeksfondides, mis hoiab teenustasud kontrolli all. Igal juhul tasub meeles pidada, et ükskõik kui suur rikkus on kunagi alguse saanud tunduvalt väiksemast summast.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt