Kliimamuutus toob majanduskahju

Eesti on oma süsinikumahukuse vähendamisega üldiselt hästi toime tulnud. Riigikogu võttis eelmisel aastal vastu kliimapoliitika põhialused aastani 2050, mis peab tagama õige kursi ka tulevikus. Siiani on hoidutud otsese süsinikumaksu kehtestamisest ning süsinikukvoodi süsteemidesse on lülitatud vaid suured käitised.

Eesti energeetikasektor on praeguseni liikunud tehnoloogia- ja kliimamuutuste leevendamistegevuste peavoolus, mille tulemusel on Eesti katlamajades ning koostootmisjaamades tänapäeval kütuseks number üks puit. Eesti kaugkütteettevõtjad on teinud investeeringuid puitkütuste kasutusele võtmiseks ning tarbijatele pakutakse taastuvatel energiaallikatel põhinevat teenust. Energia taskukohasuse tagamiseks on investeeringuteks lisaabi tulnud Euroopa Liidu rahastusest ja elektritarbijatelt kogutud tasudest makstavast taastuvelektri toetusest.

Kui taastuvelektri tootmise suurendamisega on Eestil vaja veel pingutada, siis kaugküttevõrkudes oleva taastuvenergia osakaal läheneb juba 80 protsendile. Kaugküte on oma minimaalse süsihappegaasi jalajälje tõttu kõige puhtam ja ka kõige mugavam energiavarustusviis tiheasustusaladel. Lisaks on kaugküte ka kõige taskukohasem. Praegu on kaks trendi liikunud samas suunas ehk taastuvenergia kasutuselevõtt on muutnud teenuse tarbija jaoks ka majanduslikult soodsamaks.

Lihtsad ülesanded on edukalt täidetud, kuid tundub, et siit edasiminekuks on vaja langetada juba kaalukamad otsused.

Taastuvenergia leviku järgmisele tasemele viimine vajab edaspidi üha rohkem sisulist ühiskondlikku arutelu. Uute rajatiste planeerimine on järjest keerulisem ning takerdub kergelt. Materjalikasutuse efektiivsuse saavutamiseks tuleb otsida uus võimalusi näiteks efektiivse koostootmise laiendamiseks. Võrguarendused peavad olema terviklikud ning kooskõlas tarbijate ootuste ning üldise energiatõhususega. Uued lahendused on kallid ning ei pruugi kaasa tuua kohest hindade langust. Seda hoolikam tuleb olla tootja-tarbija koguahela planeerimisel-väljaehitamisel, et vältida tasakaalupunkti ületamist.

Koos ühiskondliku aruteluga on aeg üle vaadata ka taastuvenergia investeeringuid soodustavad tegurid. Pikas perspektivis ennustatakse Eestile energiadefitsiiti. Üldise säästlikkuse huvides peame saavutama selle, et parima võimaliku tehnika rakendamine oleks investori esimene valik. Tuleb eelistada lähiümbruses toodetud energiat, sest see on ühiskonnale kõige väiksema keskkonnakoormusega. Energiavõrkude roll tulevikus suureneb, sest need on tasakaalustajad ning võimaldavad saavutada maksimaalset tõhusust süsteemiüleselt.