Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Miks vara naisteni ei jõua?
Kas teadsite, et naised moodustavad maailma tööjõust 40%, kuid kogu maailma varast on nende käes ainult 1%, küsib LHV vanemmaakler Nelli Janson.
Nelli JansonFoto: Eiko Kink
Sellel kurval statistikal on palju põhjuseid, aga mina keskendun praegu ühele.
Kuigi naine on oma loomult alalhoidlik, ettevaatlik ja hea vaistuga, mis annab talle juba eos suurepärased eeldused olla edukas investor, siis ometi on enamik naisi investeerimismaailmast ikkagi kõrvale jäänud. Oma sääste eelistatakse hoida pigem pangakontol, mis praeguses madalate intresside keskkonnas on niigi juba äärmiselt vaenulik suhtumine oma rahasse, aga kui lisame siia veel inflatsiooni, mis raha ostujõudu vaikselt, aga järjekindlalt väiksemaks närib, siis ei saagi rikkus majja tulla.
Naiste sümpaatiat pangahoiuste vastu illustreerib ilmekalt ka meie enda panga klientide statistika: Eesti jaeklientidest, kelle finantsvarade kogusumma jääb alla 100 000 euro, on väärtpaberitesse raha paigutanud mehi 48% rohkem kui naisi. Seejuures on mehed investeerinud keskmiselt 68% finantsvaradest, samas kui naistel on see näitaja 58%.
Kuigi viimastel aastatel on naiste investeerimisjulgus ja ka -teadlikkus märkimisväärselt suurenenud, siis otsustav samm jääb paljudel ikkagi tegemata. Kui võtta aluseks 3% inflatsioon ja 7% tootlus väärtpaberite investeeringutelt aastas, siis lihtne arvutus näitab, et naised, kes on võrreldes meestega praegu alainvesteerinud, kaotavad näiteks 10 000 euro pealt 15 aasta perspektiivis 875 eurot enda ostujõus, kui võrrelda meestega. Arvud lähevad drastilisemaks, kui vaadata kogu sularaha ja hoiuste hulka, mis Eestis praegu on kõrvale pandud: seda on ligi 7 miljardit eurot. Eeldades, et naistel on ümmarguselt pool nendest varadest, siis eeltoodud arvutuskäiku ja investeerimisaktiivsust arvestades jäävad naised võrreldes meestega 15 aasta perspektiivis ligi 306 miljoni euro jagu vaesemaks.
Eelistatakse kinnisvara
Üks põhjus, miks aktsiatest eemale jäädakse, on kahtlemata võimaluste lai valik, aga olulist rolli mängib ka siinmail süvenenud kinnisvarausk, sest väärtpabereid nähakse kahjuks endiselt kui pigem abstraktset varaklassi. Samas ei teadvustata endale täiel määral seda, et kõik varaklassid, sealhulgas ka kinnisvara, on riskidele avatud ja targa investeerimise alus on portfelli piisav hajutatus.
Kõik suured asjad saavad alguse millestki väiksemast ja seda teadmist tuleks kindlasti ka kasutada oma isiklike rahaasjade planeerimisel. Investeerimisel saab meist igaüks hakata juba täna sendihaaval liikuma millegi märksa vägevama poole.
Tundub uskumatuna? Vaatame siis järele: kui näiteks inimene säästab igal päeval ainult 1 euro ehk 100 senti, siis kuus koguneb investeeritavaks summaks juba 30 eurot. Kui see investeerida mõnda indeksit jälgivasse fondi (S&P 500 ajalooline aastatootlus on 7,4%) ja nii 20 aastat järjest, siis tulemus on 10 900 eurot (praeguses vääringus). Nii oleme oma sentidest üsna märkamatult kasvatanud tuhanded eurod.
Investeerimine on pikaajaline protsess, mis eeldab planeerimisoskust, järjekindlust ja tarkust jääda oma otsustele kindlaks. Kõik need omadused on naistel juba sünnist saati kaasas ja puudu on veel see üks otsustav samm, mis pööraks järgmiste aastakümnete jooksul kõik statistikad ja eelarvamused pea peale ning värskendaks ka Äripäeva Rikaste TOPi nimekirja.
Siinkohal kutsun üles kõiki naisi oma mugavustsoonist välja astuma ja juba praegu oma säästud börsi tulusa hoole alla andma.
Mis täna investeeritud, see homme hooleta!
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.