Investeerimine massidesse naiste kaudu

Artikkel

- Börsiuudised
- Kaspar Allik
- 8. märts 2018 kell 15:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Investeerimine massidesse naiste kaudu
Naisinvestorid kogunesid naistepäeva puhul börsileFoto: Andras Kralla
„Mõnele on see elu unistus, et saaks börsikella helistada,“ ütles täna Tallinna börsile kellahelistamiseks kohale tulnud Saara Sadrak. Naistepäeva puhul toimus investeerimisega seotud naiste kellahelistamine Nasdaqi börsil Tallinnas, Riias, Vilniuses ning ka Põhjamaades ja USAs.
Tallinnas helistasid börsipäeva alguse puhul kella Naisinvestorite Klubi liikmed. Facebooki grupis pea 10 000 liikmeni küündiv klubi levitab Kristi Saare juhtimisel ning umbkaudu kümne aktiivse tiimiliikmete abil naiste seas raha- ning investeerimistarkust. Samas pole naiste poolt kaasa võetud mehi koolitustelt veel välja visatud, pere ühiste finantside haldamine eeldab ka ühist arusaamist.
Pensionilõhe
Naistel on investeerimise järele ka pakilisem vajadus. Kuigi Eurostati andmetel on sooline palgalõhe 2016. aastal viimase 11 aasta väikseim, on palkade erinevus Eestis siiani üks Euroopa suuremaid. Väiksema palga tõttu on samas ka keerulisem säästa. Praegu saadud väiksem palk kandub üle ka pensionilõheks, kirjutab enda tehtud uuringus pensionifond Tuleva. Mehed on kogunud teise sambasse keskmiselt ligi 30 protsenti rohkem raha kui naised ning samuti ähvardab tööl käivaid naisi vaesusrisk rohkem. See teeb naiste investeerimisvajaduse veelgi pakilisemaks kui meestel.
Esimesed käärid tekivad juba kahekümnendates, mil keskmist palka teeniv lapsega kodus olev vanem saab enda pensionifondi kolmandiku võrra vähem makseid kui tavaliselt, veel enam kaotavad kõrgemapalgalised naised. Statistikaameti 2015. aasta statistika järgi jääb tööturult raseduse või lapsehoolduspuhkuse pärast tööturult kõrvale ligikaudu 40 000 naist aastas, tööealiste meeste puhul on teiste eest hoolitsemise tõttu mitteaktiivseid vaid paar tuhat.
Kõik säästma„Kui sa naised kätte saad, siis nemad õpetavad lastele“ ütles Saare ning lisas, et sel viisil jõuab investeerimistarkus peredesse. Sellisena on tegu ka millegi suurema kui pelgalt investeerimiskoolituste korraldamisega. Suur rõhk on pandud proaktiivsusele ja tegutsemise julgustamisele. „Ärge oodake, et keegi tuleb ja koolitab, kõiki ei jõuagi koolitada, hakake ise vaikselt pihta. Kutsu sõbrannad kohvikusse ja iga kord keegi räägib, kes mida teeb.“ ütles Saare. Sel viisil käivad praegu grupid koos näiteks Pärnus Ja Tartus.
Saare sõnul on vaja ehitada baas ja saada inimesed kõigepealt säästma. „Meil on nii suur hulk inimesi, kes on sel tasemel, et peaksid maksma võlad ja tekitama endale meelerahu fondi. Enne seda ei tohigi investeerida.“. Juba see oleks ühiskonnale väga suureks plussiks, lisas ta.
Alustajate koolituse võiks Saare ette lugeda juba une pealt, alustajate hulk on lihtsalt niivõrd meeletu. Kõige enam kardetakse just esimese saja euro investeerimist, sealt edasi läheb juba lihtsamaks.
Naised peavad rahaasjade üle rohkem arvestust
Toetudes viimaste aastate Rahaasjade Teabekeskuse uuringutele, võib öelda, et naised planeerivad rahaasju pikemalt ette kui mehed ning peavad rohkem arvestust pere sissetulekute ja väljaminekute üle. Lisaks on naistele olulisem see, et arved saaksid tähtajaks tasutud. Seega vaadates soolist eripära, kalduvad naised võrreldes meestega enam vastama, et igapäevaste rahaasjade korraldamise eest on vastutajad just nemad. Samas kõige enam tehakse otsuseid üheskoos suuremates peredes ja leibkondades, kus on alaealised lapsed.
Erinevused on ka meeste ja naiste hoiakus raha säästmisel ja kogumisel. Naiste jaoks on raha säästmine ja kogumine tähtsam kui meeste jaoks ning naised tahaksid võrreldes senisega rohkem säästa või alustada säästmisega. Erinevus on ka eesmärkides. Kui naised peavad meestest olulisemaks laste vajaduste (õpingud, esimene eluase) jaoks raha kogumist, siis meeste jaoks on olulisem panna raha kõrvale halvemaks ajaks ning ootamatute väljaminekute jaoks.
Kui võrrelda naiste ja meeste rahulolu oma tuludega ja ettevõtlikkust, siis naised on oluliselt vähem rahul oma tulude suurusega ja pessimistlikumad võimaluste suhtes neid suurendada.
Kati Voomets
Rahaasjade Teabekeskuse juht
Erinevad lähenemisedSeda kinnitavad ka kellahelistamisel käinud Saara Sadrak ja Julia Matsok, kes alustasid investeerimisega ligi kolm aastat tagasi. Investeerimisse suhtusid nad mõnevõrra erinevalt. Sadrak teeb oma otsused tasa ja targu. Enda sõnul ei ole ta investeerimisotsuseid ülima põhjalikkusega läbi kaalunud ja usin aastaaruannete lugeja ka ei ole. Pikaajalisem „osta ja hoia“ strateegia aitab vigu vältida. Portfellis on tal nii üksikaktsiad, fondid, kinnisvara kui ka krüptorahad.
Matsok eelistab jälle põhjalikkust, detailsust ja lepingute peenikest kirja. „Mulle väga meeldib remonti teha ja käed külge lüüa,“ ütles ta. Varem on ta ühe korteri „flippinud“ ning on endiselt kinnisvarausku. Veel on tal investeeringud ühisrahastuses.
Hooaja jooksul käib klubi üritustel kohal umbkaudu 1000 investeerimishuvilist. Kolmandik klubi liikmetest on täielikud algajad, teine kolmandik on aastake investeerimisega tegelenud ning viimane kolmandik jaguneb suurema kogemusega pikaajalisteks ja lühiajalisteks investoriteks. Mõned on ka juba finantsvabaduse saavutanud. Vanuseline koosseis on väga lai, vanusest 16 kuni 86. Pole harv, et võetakse kaasa näiteks ema või vanaema.
Kristi Saare sõnul on inimeste teadlikkuse suurendamiseks veel suur töö ära teha. Pelgalt võlgadest vabanemine ja meelerahu fondi kogumine oleks ühiskonnale juba suureks plussiks. Palju räägitud investeerimisbuumi Saare ei usu, tööealisest elanikkonnast on väärtpaberikonto vaid vähestel ning investeeritud absoluutsummad samuti väikesed.
„Inimesed lihtsalt peavad rohkem rahast rääkima, kuidas muidu nende teadlikkus suureneb,“ ütles Sadrak.
9 fotot
Naisivestorite klubi Tallinna börsil.Foto: Andras Kralla
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum