Millal infost saab teadmine

Siit kerkib kaks küsimust, kas meil on keegi teistest võrdsem? Teine ja olulisem on küsimus, kes ja kuidas otsustab, millal faktist saab informatsioon ja informatsioonist teadmine?

Äripäeva kõnealuses artiklis tuuakse välja mure, et ühe ettevõtte profiilil näitab Inforegister hoopis selle konkurendi reklaame. Kohe sellesama tekstiosa all näitab Äripäev omalt poolt oma kliendi ehk eelmise kahe konkurendi reklaami. Allpool edasi on aga inkassofirma reklaam ehk siis Inforegistri ja Kreedixi kontserni konkurendi reklaam. See asetab kogu artikli probleemipüstituse hoopis teise valgusesse.

Tegu on siin kõike muud, kui „uudse“ ärimudeliga. Võtame näiteks Google'i toote AdWords. Kui keegi ostab märksõna „Äripäev“, siis otsingu puhul tuleb märksõna ostja link esimesena. Samuti võite Prismasse minnes märgata Selveri reklaami. Google AdWordsi ja reklaame konkurendi läheduses kasutavad paljud ettevõtted, ka need, kellele ei meeldi meie tänane lahendus.

Meie tugevus seisneb selles, et saame täpsemalt sihtida reklaame ja sõnumeid. Inforegistri keskkonda tullakse otsima kindlaid ettevõtteid, kui ma näiteks tahan osta korstnapühkija teenust, siis tänu võrdlevale reklaamile on võimalus teada saada, kes samast valdkonnast veel analoogset teenust pakub. Oleme kliendikeskne ettevõte ja ma ei näe mingit põhjust, miks me ei võiks oma klientidele anda võimalust oma sõnumeid ja pakkumisi edastada.

Artiklit lugedes oli eriti murettekitav koht: „”Kõik tuttavad vaatasid ka oma firmad üle. Seal on täielikku ebaõiglust – kui oled firma näiteks 10 aastat tagasi maha müünud ja nüüd on sellel midagi tuksis, siis on sinu kohta sellised laused, et “selle omaniku eelmistel firmadel on maksuvõlad”“. Murettekitav on olukord, kus inimesed arvavad, et nad võivad teha ükskõik mida, adumata, et tegelikult jätavad nad endast maha majanduslikud ja digitaalsed jalajäljed. Kas juhatuse liikme varasema tegevuse väljatoomine on tõesti murettekitav?

Tegu on faktiga ning äriinfo portaalina edastame me vaid fakte, teadmised loob selle juures lugeja ise. Kui kellegi juures on väljatoodud fakt, et ta on olnud juhatuse liige ettevõttes, mis täna on võlgades, siis nii see on.

Me ei ütle, kas see on hea või on see halb, otsused teevad inimesed ise. Tegevusloos väljatoodud tulemusteni võib jõuda igaüks ükskõik millist äriinfo portaali kasutades (seda küll vaid siis, kui infoallikas pakub ka võlainfot). Näiteks ka äriregistrist on võimalik välja võtta isiku endised ja praegused seosed ning kontrollida maksuameti lehelt üle, kas endistel ettevõtetel on maksuvõlg. Meie oleme lihtsalt selle töö automaatselt ära teinud ning hoidnud kokku meie kasutajate aega.

Mina ütleksin, et on meelevaldne avaldada arvamust: “Põhimõtteliselt on olukord selline, et nad võivad ükskõik millise firma ümber joonistada mida iganes, ja sa ei saa midagi teha”. Inforegister ei mõtle midagi välja, vaid tugineb AINULT juhatuse liikme enda tegevusele. Julged teha, julge ka tunnistada.

Meie missioon on aus ja läbipaistev majandus, samuti toetame tugevat ja konkurentsivõimelist ettevõtlust. Me aitame saada tugevamatel tugevamaks, kuid mitte ükski pankrotis või raskustes ettevõte ei saa end kuidagi paremaks teha.

Vaadake mõnda pankrotis ettevõtet, näiteks E&Gd, kuidas tundub?