PDFi-lembus hoiab Eesti majandust tagasi

94 protsenti Eesti ettevõtetest on mikroettevõtted, kus töötab vähem kui 10 inimest. Muidugi tundub neile, et on ka tähtsamaid probleeme kui e-arvete kasutuselevõtt, mis tähendaks nende jaoks mõne e-arvete teenusega liitumist. Kuid kui me hakkame mõtlema, siis millest väikeettevõtjail kõige enam puudus on? Ajast. Sest need vähesed töötajad tegelevad kõige sellega, millega suurettevõtetes võivad tegeleda kümned inimesed. Raamatupidamine on sageli ettevõtte juhi õlul ja üks ajamahukamaid tööülesandeid. Samal ajal ka üks olulisemaid, sest kui arveid ei väljasta, siis käivet ei ole. Tuleb lisada, et e-arved ei võta ka raamatupidajatelt tööd ära, vaid lihtsustavad seda oluliselt ja annavad neile võimaluse tegeleda sisulisemate ülesannetega kui mehaaniline andmesisestus.

Tänapäeval on võimalik ka ettevõtjatel väga väikse vaevaga kasutusele võtta päris e-arved, mis tähendab, et arveldamine toimub praktiliselt automaatselt. Arved maksavad ja väljastavad ennast peaaegu ise. Kusjuures väikeettevõtjad saavad seda sisse osta teenusena, mis maksab neile kümneid kordi vähem kui selle muidu arvetega tegeleva inimese töötasu. Ma väidan, et e-arvete aeglane kasutuselevõtt Eestis on tingitud teadmatusest ja oma aja vähesest väärtustamisest.

Tehnoloogiad arenevad nii kiiresti, et nendega ongi raske sammu pidada, kuid ettevõtluses jääb uusi võimalusi kasutamata lihtsalt konkurentidest maha. Kui suur osa riigi ettevõtetest jääb arengust maha, siis kannatab kogu ettevõtluskeskkond ja riigi majandus. Minu hinnangul võiks Eesti ühiskond tervikuna võita paber- ja PDF-arvetelt masinloetavatele e-arvetele üleminekuga sadu miljoneid eurosid aastas. Seda nii ajakulu kui ka keskkonna kokkuhoiult.