Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Erastage Eesti Post

    Eesti Posti erastamine lahendaks praegused efektiivsus- ja kahjumiprobleemid ning aitaks ettevõttel kasvada.

    Kuigi Omniva ähvardas algselt sulgeda iga kolmanda ning pärast konkurentsiametiga kooskõlastamist iga neljanda postkontori ehk 75 asutust, tõmbas ettevõtlusminister Rene Tammist plaanile esmaspäeval pidurit. Põhjenduseks sotsiaal-regionaalne mõõde ning kättesaadavus kõikide elanike jaoks. Nii suletakse nüüd vaid 15 postipunkti, mille sulgemisotsus oli juba tehtud.
    Äripäeva hinnangul tuleks postkontorite arv määrata täielikus konkurentsis ja vabal turul kujuneva pakkumise ja nõudluse suhte tulemusena. Selle võimalikkuse tagaks Eesti Posti erastamine ehk riigifirma võiks liikuda eraomandusse – nii ei pea riik kinni maksma kahjumlikku ja ebaefektiivset äri.
    Enam ei päde vanast ajast säilinud arusaam, justkui liiguks tundlik ja vajalik info vaid posti kaudu ning seda tuleb defineerida strateegilisena. Ka Tammist ise tõdes, et universaalse postiteenuse maht on vähenenud ning ta ise kasutab üha rohkem võimalust toimetada pakid pakiautomaati ning endaga seotud dokumentide ja teavituste saamiseks on loodud eesti.ee keskkonna vahendusel alternatiivsed elektroonilised kanalid. Nõudluse vähenemist kinnitab ka fakt, et Eesti Posti andmetel eksisteerib praegu asutusi, kus päevas tehakse 2–3 tehingut.
    Nii kinnitati ka Eesti Postist eile Eesti Päevalehele, et osale kontoritele tuleb riigifirmal 20kordselt peale maksta ning see tekitab kogu postivõrgule 1–2 miljoni euro suuruse kahjumi. Maapiirkondades kohtab seejuures juhtumeid, kus postkontoritele kulutatakse 1100eurose tulu nimel 24 000 eurot aastas.
    Lahenduseks erastamine
    Ebaefektiivsuse vastu riigiettevõtetes saab võidelda erastamisega. Teadmine, et maksumaksja raha peale tulemas pole ning hakkama tuleb saada vahenditega, mis tuleb teenuse kasutajatelt selle saamise eest, sunnib ettevõtteid efektiivsusele ning välistab teisalt olukorra, kus maksumaksja peaks (peale) maksma teenuste eest, mida ta ise ei tarbi.
    Sellele, et erakapital nõuab tulemusi, ning et kõik natuke rohkem kui 30 riigiettevõttest, sh Eesti Post, tuleks seetõttu erastada, on viidanud ka IT-ettevõtja Jaan Pillesaar Äripäeva raadio 16. mai saates „Isemajandav Eesti“. Tema sõnul näitab maailmapraktika, et kõik erakapitalile või börsi kaudu rahvale kuuluvad ettevõtted on kasvanud mitu korda, samas kui riigifirmade suurus on jäänud muutumatuks.
    Üks vastuargument erastamisele on Tammisti viidatud vajadus universaalse postiteenuse järjepidevusele ning kvaliteedile muu hulgas maapiirkondades ja seda taskukohase hinna eest. Kuid seda on võimalik tagada ka ilma, et Eesti Post oleks riigi omanduses – riigile jääb alati võimalus eraettevõtjalt teenust maapiirkonda osta, samas kui ülejäänud postivõrk ja selle efektiivsus jääks põhinema erakapitalile.
    Vastuargumendina erastamisele nähakse sageli ka teenuse strateegilisust julgeoleku seisukohalt. Pillesaar on viidatud saates ka selle kummutanud, sõnades et vajadusel, näiteks sõjaolukorras, võtab riik nii või teisiti strateegiliste tähtsustega objektid eraettevõtjalt üle. Erainvestor on aga seejuures õnnelik, et tema vara kaitstakse.
    Kui riik ei soovi oma ettevõttest loobuda täiel määral, võib ta jätta endale selles osaluse. Tõsi, mitte enamuse, sest sel juhul ei muutuks Eesti Post atraktiivseks erainvestorile. Pillesaar on viidanud, et riigi suur osalus vähendab vara potentsiaali ja seeläbi ka väärtust.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.