• Jaga lugu:

    Erastage Eesti Post

    Eesti Posti erastamine lahendaks praegused efektiivsus- ja kahjumiprobleemid ning aitaks ettevõttel kasvada.

    Kuigi Omniva ähvardas algselt sulgeda iga kolmanda ning pärast konkurentsiametiga kooskõlastamist iga neljanda postkontori ehk 75 asutust, tõmbas ettevõtlusminister Rene Tammist plaanile esmaspäeval pidurit. Põhjenduseks sotsiaal-regionaalne mõõde ning kättesaadavus kõikide elanike jaoks. Nii suletakse nüüd vaid 15 postipunkti, mille sulgemisotsus oli juba tehtud.
    Äripäeva hinnangul tuleks postkontorite arv määrata täielikus konkurentsis ja vabal turul kujuneva pakkumise ja nõudluse suhte tulemusena. Selle võimalikkuse tagaks Eesti Posti erastamine ehk riigifirma võiks liikuda eraomandusse – nii ei pea riik kinni maksma kahjumlikku ja ebaefektiivset äri.
    Enam ei päde vanast ajast säilinud arusaam, justkui liiguks tundlik ja vajalik info vaid posti kaudu ning seda tuleb defineerida strateegilisena. Ka Tammist ise tõdes, et universaalse postiteenuse maht on vähenenud ning ta ise kasutab üha rohkem võimalust toimetada pakid pakiautomaati ning endaga seotud dokumentide ja teavituste saamiseks on loodud eesti.ee keskkonna vahendusel alternatiivsed elektroonilised kanalid. Nõudluse vähenemist kinnitab ka fakt, et Eesti Posti andmetel eksisteerib praegu asutusi, kus päevas tehakse 2–3 tehingut.
    Nii kinnitati ka Eesti Postist eile Eesti Päevalehele, et osale kontoritele tuleb riigifirmal 20kordselt peale maksta ning see tekitab kogu postivõrgule 1–2 miljoni euro suuruse kahjumi. Maapiirkondades kohtab seejuures juhtumeid, kus postkontoritele kulutatakse 1100eurose tulu nimel 24 000 eurot aastas.
    Lahenduseks erastamine
    Ebaefektiivsuse vastu riigiettevõtetes saab võidelda erastamisega. Teadmine, et maksumaksja raha peale tulemas pole ning hakkama tuleb saada vahenditega, mis tuleb teenuse kasutajatelt selle saamise eest, sunnib ettevõtteid efektiivsusele ning välistab teisalt olukorra, kus maksumaksja peaks (peale) maksma teenuste eest, mida ta ise ei tarbi.
    Sellele, et erakapital nõuab tulemusi, ning et kõik natuke rohkem kui 30 riigiettevõttest, sh Eesti Post, tuleks seetõttu erastada, on viidanud ka IT-ettevõtja Jaan Pillesaar Äripäeva raadio 16. mai saates „Isemajandav Eesti“. Tema sõnul näitab maailmapraktika, et kõik erakapitalile või börsi kaudu rahvale kuuluvad ettevõtted on kasvanud mitu korda, samas kui riigifirmade suurus on jäänud muutumatuks.
    Üks vastuargument erastamisele on Tammisti viidatud vajadus universaalse postiteenuse järjepidevusele ning kvaliteedile muu hulgas maapiirkondades ja seda taskukohase hinna eest. Kuid seda on võimalik tagada ka ilma, et Eesti Post oleks riigi omanduses – riigile jääb alati võimalus eraettevõtjalt teenust maapiirkonda osta, samas kui ülejäänud postivõrk ja selle efektiivsus jääks põhinema erakapitalile.
    Vastuargumendina erastamisele nähakse sageli ka teenuse strateegilisust julgeoleku seisukohalt. Pillesaar on viidatud saates ka selle kummutanud, sõnades et vajadusel, näiteks sõjaolukorras, võtab riik nii või teisiti strateegiliste tähtsustega objektid eraettevõtjalt üle. Erainvestor on aga seejuures õnnelik, et tema vara kaitstakse.
    Kui riik ei soovi oma ettevõttest loobuda täiel määral, võib ta jätta endale selles osaluse. Tõsi, mitte enamuse, sest sel juhul ei muutuks Eesti Post atraktiivseks erainvestorile. Pillesaar on viidanud, et riigi suur osalus vähendab vara potentsiaali ja seeläbi ka väärtust.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Andres Viia, Jüri Jõema: vajadus tarkvaraarendajate järele kasvab hüppeliselt
Värske prognoosi kohaselt on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas lähiaastail näha tugevalt kasvavat vajadust tarkvara- ja IKT-süsteemide arendajate järele. Neil ametialadel on juba praegu märkimisväärne katmata vajadus, kirjutavad OSKA analüütik Andres Viia ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu nõunik Jüri Jõema.
Värske prognoosi kohaselt on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas lähiaastail näha tugevalt kasvavat vajadust tarkvara- ja IKT-süsteemide arendajate järele. Neil ametialadel on juba praegu märkimisväärne katmata vajadus, kirjutavad OSKA analüütik Andres Viia ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu nõunik Jüri Jõema.
USA börs sulgus järjekordselt punases
Vaatamata positiivsele päeva algusele, võtsid USA peamised indeksid peallõunal suuna alla ja sulgusid punases. Sel nädalal pole indeksid üksi päev plussis sulgunud, vahendab Yahoo Finance.
Vaatamata positiivsele päeva algusele, võtsid USA peamised indeksid peallõunal suuna alla ja sulgusid punases. Sel nädalal pole indeksid üksi päev plussis sulgunud, vahendab Yahoo Finance.
Elmo Rent ja Telia toovad 5G tehnoloogia kaugjuhitavasse sõiduautosse
ELMO Rendi arendatav kaugjuhitavat tehnoloogiat kasutav lahendus võimaldab elektriauto kliendini toimetada ja vajadusel ümber parkida ilma juhi füüsilise kohalviibimiseta masinas. 5G võrku kasutades on auto ja kaugjuhtimispuldi vahel tekkiv viiteaeg minimaalne, mis parandab oluliselt reageerimisaega.
ELMO Rendi arendatav kaugjuhitavat tehnoloogiat kasutav lahendus võimaldab elektriauto kliendini toimetada ja vajadusel ümber parkida ilma juhi füüsilise kohalviibimiseta masinas. 5G võrku kasutades on auto ja kaugjuhtimispuldi vahel tekkiv viiteaeg minimaalne, mis parandab oluliselt reageerimisaega.
Raadiohommikus: Rakveret juhib koroonasse nakatunud linnapea ja Jaak Roosaare avaldab tänavused plaanid
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis üritame saada telefonile teist korda koroonat põdevat Rakvere linnapead Triin Varekut. Võtame talt vahetu kommentaari isiklikest läbielamistest ja uurime, kuidas linnapea juhib kodukontorist koroonasituatsiooni ja enegiahinna kriisi Rakvere linnas.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis üritame saada telefonile teist korda koroonat põdevat Rakvere linnapead Triin Varekut. Võtame talt vahetu kommentaari isiklikest läbielamistest ja uurime, kuidas linnapea juhib kodukontorist koroonasituatsiooni ja enegiahinna kriisi Rakvere linnas.