23. november • 2 min
Jaga lugu:
Arvamused
Ainult tellijale

Hankelepingu pooli muuta ei tohi

Hankelepingu täitja muutmine seeläbi, et kogu töö ja selle eest makstav tasu suunatakse hanke võitja asemel alltöövõtjale, on õigusvastane, kirjutavad Kaidi Reiljan-Sihvart ja Kadri Matteus advokaadibüroost Cobalt.

Kaidi Reiljan-Sihvart
Kaidi Reiljan-Sihvart  Foto: Erakogu

Hiljuti sai see varasemates kohtuastmetes tuvastatud väide kinnitust ka riigikohtu otsusega. Õigusvastaseks tunnistatud lepingumuudatus tingis kogu hankelepingu tühisuse.

Riigihangete seaduse kohaselt on hankelepingu täitja muutmine lubatud vaid juhul, kui riigihanke alusdokumendid nägid seda ette või kui pakkuja asendatakse restruktureerimise tulemusena (näiteks ettevõtte ülemineku või ühinemise ja jagunemise tulemusel) või maksejõuetuse tõttu. Eeldus on, et muudatusega ei kaasne hankelepingu muid olulisi muudatusi.

Ka riigihanke üldpõhimõtted ning Euroopa Liidu aluspõhimõtted nõuavad läbipaistvust ja võrdset kohtlemist. Hankemenetlus kaotaks oma eesmärgi, kui pärast konkursi läbiviimist oleks võimalik leping lihtsalt üle anda isikule, kes ei ole konkursil osalenud.

Kohtus leidis tuvastamist, et Tallinna linna ja ühispakkujate Baltic Waste Management OÜ ja OÜ Tapa Autobussipark vahel sõlmitud kontsessioonilepingud Nõmme ja Lasnamäe jäätmeveopiirkondades anti de facto ja seega de jure üle Tallinna linnale kuuluvale ASile Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus (TJT), kes hankel ei osalenud.

Paberite järgi olid hankelepingu täitjad küll jätkuvalt riigihanke võitnud ühispakkujad ning TJT vormistati vaid alltöövõtjaks, kuid lepingupoole asendamisele viitasid mitu asjaolu.

Fiktiivsed hankevõitjad

Kõige olulisemateks tuleb pidada, et ühispakkujatel ei olnud tegelikku huvi hankelepingute täitmise vastu ning nad ei saanud lepingute täitmisest mingit majanduslikku kasu, sest linn arveldas otse TJTga, kes sai endale kogu lepingujärgse tasu.

Samuti andis lepingu täitmise tagatiseks vajaliku krediidiasutuse garantiikirja alltöövõtjaks vormistatud linnafirma, mitte aga ühispakkujad.

Kuigi ühispakkujate kohustuste täitmine ei olnud linna jaoks kuidagi tagatud, ei rakendanud linn ühispakkujate puhul ka lepingujärgseid sanktsioone ning ei nõudnud leppetrahvi. Seega ei kaasnenud ühispakkujatele hankelepingute täitmata jätmisega sisulisi riske.

Kõnekaks osutus ka asjaolu, et linn ise kinnitas algselt avalikkusele, et prügiveo on ühispakkujatelt üle võtnud linnafirma. Samuti osutus kõnekaks, et kogu kohtumenetluse ajal ei esitanud ühispakkujad hankelepingute tühisuse kohta ühtegi seisukohta.

Kohtuotsuse pinnalt ei maksa teha järeldust, et riigihanke võitnud pakkuja ei tohiks üldse kasutada alltöövõttu.

Konkreetses asjas ilmnes, et alltöövõtja kasutamine oli näilik, sest poolte tahe oli suunata hankelepingu täitmine uuele täitjale ilma uut hankemenetlust läbi viimata.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt