• Jaga lugu:

    Tallinna–Helsingi tunnel sel sajandil ei valmi

    Kuna Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel ei ole majanduslikult tasuv, siis see suure tõenäosusega lähema saja aasta jooksul valmis ei saa, kirjutab Soome suurima majanduslehe Kauppalehti uudistejuht Juhana Rossi.

    Juhana RossiFoto: Kauppalehti
    Kirjanik George Bernard Shaw' (1856–1950) hinnangul on maailmas kahte liiki inimesi. On neid, kes näevad asju juhtumas ja mõtlevad: "Miks?" Ja siis on inimesi, kes unistavad asjadest, mida veel ei ole, ja küsivad: "Miks mitte?"
    Ettevõtja Peter Vesterbacka kuulub kindlasti nende teiste hulka. Esmaspäeval teatas Vesterbacka ja Kustaa Valtoneni konsortsium Finest Bay Area Development, et on leidnud 100 miljoni euro suuruse rahastuse Tallinna–Helsingi tunneli ehituse edendamiseks.
    Pealehakkamist Vesterbackal jätkub, kuid kas tunneli ehitamiseks jätkub ka majanduslikku loogikat?
    Ei jätku. Nii arvas näiteks Euroopa Liidu Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi direktor Herald Ruijters oma eelmisel talvel antud intervjuus. Ruijtersi sõnul on juba praegu Tallinna ja Helsingi vahel toimivad laevaühendused. "Tunnel ei looks uut ühendust ega parandaks oluliselt juba olemasolevat ühendust linnade vahel," leidis Ruijters.
    Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli majanduslikku mõttekust kaaluti ka eelmise aasta veebruaris avaldatud riigiasutuste korraldatud FinEst Linki lõpparuandes. Aruande kohaselt maksaks projekt ligikaudu 16 miljardit eurot. Kasu ja kulu suhe oleks 0,45, mis tähendab, et projekti maksumus ületab selle majanduslikku kasu.
    Avaliku sektori FinEst Link ja Vesterbacka Finest Bay Area Development on küll erinevad ja iseseisvad projektid, kuid on raske ette kujutada, et neile ei kehtiks samad majanduslikud faktid. Ja need faktid ei toeta tunneli ehitamist, kui FinEst Linki projekti lõpparuande järeldusi uskuda.
    Reaalsus kammitseb seega tunneli ehitamisindu ja tõenäoliselt saab majanduslik tegelikkus sellele lõpuks saatuslikuks.
    Võlu ei kao
    Siiski on lihtne mõista, miks tunnel inimesi erutab: see tugevdaks Tallinna ja Helsingi vahelisi sidemeid ning parandaks majanduse ja tööhõive kasvu tingimusi Eestis ja Soomes. Lisaks veel suure projekti glamuur.
    Tunneli võlu seetõttu vaevalt kunagi kaob, ja mis sellest. Esimesest visioonist kuni lõpliku ehituseni kulubki selliste projektide puhul palju aega. Inglismaa ja Prantsusmaa vahelisest tunnelist hakati rääkima juba aastal 1802. Valmis sai see pea 200 aastat hiljem, 1994. aastal.
    Võib-olla realiseerub ka Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel millalgi 22. sajandil ning siis leiavad ka Vesterbacka ja teised visionäärid väärilise koha ajaloos.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Video: Kaarel Kotkas räägib ükssarviku sünnist
Värske ükssarviku asutaja Kaarel Kotkas rääkis alles laupäeval toimunud investor Toomase konverentsil oma eduloo taustast.
Värske ükssarviku asutaja Kaarel Kotkas rääkis alles laupäeval toimunud investor Toomase konverentsil oma eduloo taustast.
Sberbank ostab Stockmanni nime all toimiva Venemaa ettevõtte
Venemaa riigile kuuluv Sberbank ostab AO Stockmanni osaluse Vene ettevõttelt Reviva, kellele Soome börsifirma müüs selle 2015. aastal.
Venemaa riigile kuuluv Sberbank ostab AO Stockmanni osaluse Vene ettevõttelt Reviva, kellele Soome börsifirma müüs selle 2015. aastal.
Äripäeva ajakirjanikud nomineeriti arvukatele auhindadele
Eesti Meediaettevõtete Liidu žürii valis teisipäeval toimunud koosolekul parima üleriigilise uudise, arvamuse ja olemusloo ning parima multimeedia töö, podcast'i ja noore ajakirjaniku nominendid. Äripäeva ajakirjanikud paistsid silma mitmes kategoorias.
Eesti Meediaettevõtete Liidu žürii valis teisipäeval toimunud koosolekul parima üleriigilise uudise, arvamuse ja olemusloo ning parima multimeedia töö, podcast'i ja noore ajakirjaniku nominendid. Äripäeva ajakirjanikud paistsid silma mitmes kategoorias.