Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soome ärikeskkond teeb meile ära

    Kui viis aastat tagasi oleks minult küsitud, kas asutada ettevõte Eestisse või Soome, oleksin kõhklemata soovitanud Eestit. Praegu kipub kaalukauss Soome kasuks langema, kirjutab advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.

    Paul KünnapFoto: Kaupo Kikkas
    Soome eelmiste parlamendivalimiste ajal olin pessimist ning ennustasin, et Soome saab järjekordse vikerkaarevalitsuse, mis ei suuda raskemaid otsuseid teha. Uskusin, et kuigi kõik erakonnad lubasid laenamisele pidurit panna, jätkub kõik vanaviisi ning minnakse kergema vastupanu teed. Juha Sipilä valitsus on tõestanud vastupidist.
    Soomes valitsuse moodustanud kolmikliit on osutunud üllatavalt stabiilseks. Oodatud kriis, mille tingis vastuolu põlissoomlaste retoorika ja valitsusvastutuse vahel, saabus, kuid lahenes hoopis erakonna lõhenemisega. Endistele põlissoomlastest ministritele tähendab see praeguste küsitlustulemuste järgi poliitilise karjääri lõppu ning selle tulemuse suur tõenäosus pidi neile teada olema, kui nad oma otsuse tegid. Nemad seadsid väga konkreetsel viisil vähemalt oma nägemuse Soome hüvangust enda isiklikust karjäärist ettepoole.
    Erinevalt eelnevatest peenhäälestamisega tegelenud valitsustest võttis Sipilä valitsus ette julge otsuse lammutada Soomes põliseks peetud struktuure, mis osaliselt põhjustasid Soome pea kümnendi väldanud majandusliku paigaltammumise. Ametiühingute võim ja eelmiste valitsuste nõrkus olid Soome seadnud olukorda, kus tootva tööstuse kulude tasemel ei suudetud enam konkureerida. Sipilä lahendus kõiki tööturu osapooli hõlmavast konkurentsivõime taastamise lepingust tundus Soome kontekstis võimatu. Saavutatud eelistest ei loobuta! Kuidagi suutis Sipilä kokkuleppe siiski saavutada, ning tulemused on nüüd näha.
    Hiljuti võis Helsingin Sanomatest lugeda, et pärast kümmet aastat on Soome laenukoormus esmakordselt vähenemas. Uudis tuli üllatusena, sest prognooside järgi oli ka 2018. aasta lõppemas laenukoormuse kasvuga. Oleksin olnud valmis tunnustama Sipilä valitsust ka üksnes laenuvõtmise hoo pidurdamise eest, kuid nagu näha, suutsid nad enamat.
    Valimiste aasta ka Soomes
    Saavutus on märkimisväärne, arvestades, et ka Soomes on sel aastal ees parlamendivalimised ning motivatsiooni nüüd veel Soomele odava laenurahaga populaarsust osta oli piisavalt. Ilmselt võib uudis laenukoorma vähenemisest valitsuse hoopis keerulisse positsiooni seada, sest nad plaanivad endiselt ka edaspidi kulusid kärpida ning makse alandada.
    Olles elanud nii Eestis kui ka Soomes, olen reeglina võinud eestlasena muheleda, kui Soome sõbrad on kadedusega vaadanud Eesti lihtsat ja selget maksusüsteemi, dünaamilist ärikultuuri ning riigi ettevõtjasõbralikku suhtumist. Praegu on kahes viimases asjas kaalukausid pöördunud Soome kasuks. Lihtsustatud tõestuseks sobib kas või Soome-Eesti varsti 2 : 0 seis tselluloositehaste rajamises. Kui viis aastat tagasi oleks minult küsitud, kumba riiki ettevõte asutada, oleksin kõhklemata saanud siiralt Eestit soovitada. Praegu on aina enam olukordasid, kus pean pigem Soomet soovitama.
    Ma ei tea, mida järgmised valimised Soomes toovad, kuid loodan, et ka pärast valimisi suudab Soome moodustada tegusa valitsuse ning see aitab Soomel järgmisest kriisist oluliselt kiiremini üle saada kui eelmisest. Igatahes soovin soomlastele jõudu ja edu! Soov on isekas, sest Soome edust saame ka meie alati kasu.
    Eestis terendavad ees Soomega sarnased väljakutsed nii otsustusjulguse kui ka konkurentsivõime puhul. Leedu on meist mööda läinud nii majandustoodangus kui ka, Maailmapanga hinnangul, ettevõtluskeskkonna poolest. Me ei tohiks sellist lüüasaamist endale lubada ning võime võtta Soomest eeskuju, et oma koht tagasi võtta.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Parima juhi konkursile esitati rekordiliselt üle 100 tippjuhi Vaata täisnimekirja
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.