Nähtamatu puue – mida teha?

Formaalselt pole töötaja kohustatud tööandjat oma terviseseisundist ega vähenenud töövõimest informeerima, kui see ei mõjuta kokkulepitud tööülesannete täitmist. Töötukassa poolt kinnitatud osaline töövõime võib aga juhi ja kolleegi silmale varjatuks jääda.

Mõned soovitused. Võta informeerimist kui tavapärast asjatoimetust. Tee koopia töövõime vähenemist kinnitavast „hallist kaardist“ ja esita personalitöötajale või juhile. Räägi, millised on erivajadused. Sellest, mis täpselt on konkreetse vaeguse taga, ei pea rääkima. Kui küsitakse, räägi pigem sellest, mis toimub kehaga, mitte diagnoosist, mis võib olla ehmatav. Räägi tasakaaluhäiretest või vappekülmast, küsi abi treppidel liikumisel ja palu eemaldada kontori põrandalt lahtised vaibad, selmet öelda, et mul on hulgiskleroos. Konkreetne diagnoos ütleb selle „omanikule“ alati rohkem kui teda ümbritsevatele inimestele. Ja kui töökoht vajab ümbersättimist, siis tasub tööandjale rääkida ka Töötukassa teenustest, mis seda teha aitavad.

Kui oled juht, kelle töötaja on esitanud tõendi töövõime vähenemise kohta või kellele näiteks kandidaat räägib töövestlusel erivajadustest, siis püüa jääda võimalikult faktipõhiseks. Keskendu töötaja soovidele, kuulates vajadusel ära, kuid minemata kaasa emotsioonide, murede, hirmudega. Hiina vanasõna ütleb, et isegi kaardimoor ei tea oma saatust. Ammugi siis töötaja, kes on saanud elumuutva diagnoosi. Võib-olla kunagi lähemas või kaugemas tulevikus kaob töövõime täielikult, kuid jutuajamise hetkel on see ju üldjuhul vähemalt osaliselt, kui mitte täielikult säilinud.

Arutage koos, kas ja milliseid ümberkorraldusi peaks tegema töökohal, kas ja milliste erivajadustega peaks arvestama näiteks ühisürituste korraldamisel (vähem füüsilist pingutust ja pikki jalutuskäike; erimenüü või midagi muud) või kuidas korraldada ümber tööaja kasutamist.

Kui töötaja ise oma vajadustest ei räägi, kuid midagi on ilmselgelt juhtunud, peaks juht astuma esimese sammu, kirjeldades esmalt selgete näidete ja faktide põhjal, milliseid muutuseid ta on märganud ja kuidas need teda või teisi kolleege mõjutavad. Kui töötaja ei soovi rääkida, siis väga tõenäoliselt pole ta selleks veel valmis. Võimaluse korral peaks juht andma aega ja väljendama oma valmisolekut vestluseks, kui töötaja seda vajab. Töösuhe on võimalik poolte kokkuleppel lõpetada igal hetkel, kuid osalise töövõimega kolleegi toetamine ja tema erivajadustega arvestamine suurendab usaldust kollektiivis tervikuna. Me kõik vajame mõnel eluhetkel inimlikku tuge.

Allikas: Tööinspektsiooni ajakiri Tööelu (https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/ti_t__elu_nr4_2018).