28. jaanuar • 2 min
Jaga lugu:
Arvamused
Ainult tellijale

Pruulikodades marutab pime maksukirves

Eesti maksupoliitika seab väikepruulikojad võrdsele pulgale 200 korda suuremate õlletootjatega, mis pärsib väikeettevõtluse arengut, kirjutab Tankeri pruulikoja tegevjuht Jaanis Tammela.

Jaanis Tammela.  Foto: Andras Kralla

Maksupoliitikas on kodumaised väikepruulijad seni kahe silma vahele jäänud, sest kasutusele pole võetud mõistlikku lahendust, mis edendaks kohalikku ettevõtlust, omaks maaelu toetavat mõju ja aitaks luua töökohti – kõik see, mida vähemalt sõnades soovitakse saavutada.

Küsimus on aktsiisipoliitikas, mis ei tee kuigi palju vahet, kas tegemist on suur- või väiketootjaga, kelle tootmissisendid ja seetõttu ka toode on kallimad. Juba 600 000-liitrise aastase tootmismahu pealt hakkab kehtima võrdne maksukoormus 100 miljonit liitrit tootvate suurettevõtetega, mis asetab väiketootjad täiendava surve alla. Seetõttu ei ole ükski väiketootja kibelenud „suureks“ saama ja pigem hoitakse oma kasvu kinni. Probleem on lihtsalt selles, et n-ö raskekaallastega pannakse sind samas klassis jõudu katsuma juba siis, kui sa pole veel õieti jalgu allagi saanud.

Mastaabi vahe on meeletu

Möödunud suvel rääkis A. Le Coqi juht, kuidas iga päev sõidab Läti piiripoodidesse viis rekatäit õlut. See tähendab, et ainuüksi Lätti liigub nelja päevaga rohkem suurtootjate õlut, kui ükski väikepruulija suudaks toota terve aasta jooksul. Suurimate väikepruulijate aastane toodang küünib praegu umbes 500 000 liitri kanti, suurtootjatel on see 100 miljoni ringis. Vahe on 200 korda. Rääkimata toorainete, seadmete ja muude tegevuseks vajalike vahendite hankimisest, mille puhul on suurtootjatel selge mastaabieelis.

Võrdseid võimalusi pole ka riikidevahelises konkurentsis. Läti aitab väiketootjaid soodusaktsiisiga kuni 5 miljoni liitrise aastatoodanguni. Soome isegi 15 miljoni liitrini ning Euroopa Liidu reeglid lubavad minna isegi 20 miljoni liitrini. Ehk et taas kord on Eesti paavstim kui paavst ise ja kärbib väikeettevõtluse tiibu 40 korda rohkem, kui euroliidu reeglistik seda nõuaks.

Pisikestel Eesti veini- ja siidritootjatel pole ühtegi aktsiisisoodustust ja nad peavad maksustamise arvestuses võrdselt võitlema Saku, A. Le Coqi ja teiste suurtootjatega. Samas on nii mõneski Euroopa riigis sarnased pereettevõtted üldse aktsiisist vabastatud!

Kuigi riik soovib aktsiisipoliitikaga saavutada alkoholitarbimise vähenemist, on ta selja keeranud väiketootjatele, kes ajavad sama rida ja võiks olla riigile liitlased. On ju väikepruulijate põhisõnum “jooge vähem, aga kvaliteetsemalt”.

36 liikmega Eesti Väikepruulijate Liit on teinud korduvalt praeguste seaduste kohta parandusettepanekuid, kuid paraku pole otsustajad tegudeni jõudnud. Ega enne valimisi midagi enam ei juhtu ka. Küll aga võiks mõni poliitiline jõud anda enne valimispäeva Eesti pruulikodadele selge sõnumi, kes nende probleemi pärast valimisi soovib ära lahendada.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt