Pruulikodades marutab pime maksukirves

Maksupoliitikas on kodumaised väikepruulijad seni kahe silma vahele jäänud, sest kasutusele pole võetud mõistlikku lahendust, mis edendaks kohalikku ettevõtlust, omaks maaelu toetavat mõju ja aitaks luua töökohti – kõik see, mida vähemalt sõnades soovitakse saavutada.

Küsimus on aktsiisipoliitikas, mis ei tee kuigi palju vahet, kas tegemist on suur- või väiketootjaga, kelle tootmissisendid ja seetõttu ka toode on kallimad. Juba 600 000-liitrise aastase tootmismahu pealt hakkab kehtima võrdne maksukoormus 100 miljonit liitrit tootvate suurettevõtetega, mis asetab väiketootjad täiendava surve alla. Seetõttu ei ole ükski väiketootja kibelenud „suureks“ saama ja pigem hoitakse oma kasvu kinni. Probleem on lihtsalt selles, et n-ö raskekaallastega pannakse sind samas klassis jõudu katsuma juba siis, kui sa pole veel õieti jalgu allagi saanud.