Viime pealinna Eesti keskele!

See-eest pöörati tolleaegses olulistikus regionaalpoliitikale väga suurt tähelepanu: rajati asunduskülasid, ehitati uusi koole ja raudteid, edendati maanteevõrku jne. Maapiirkonna tihedalt talumajapidamistega katmise ning oskusliku ühistegevusega saavutati pea uskumatut edu: näiteks oli Eesti suurim Suurbritanniasse kanamunade ja või eksportöör.

Sõjajärgne areng koos nõukogude suurtehaste, Lasnamäede, maarahva küüditamise ja kollektiviseerimisega hakkas kiirendama Suur-Tallinna arengut ja kasvamist metropoli suunas. Iseseisvuse taastumise järel on aga rahvastiku linnastumine majanduslikel, sotsiaalsetel, hariduslikel ja muudel põhjustel kiirenenud veelgi. Tallinn ja selle lähivallad on otsekui gravitatsiooni musta auguna üha suurema ja suurema osa Eesti inimestest, töökohtadest ja rikkusest enda keerisesse haaranud. Selle ja puuduliku tasakaalustava regionaalpoliitika tõttu on Eesti piirkondade arengu erinevused äärmiselt suureks kärisenud. Paljud paigad on inimestest tühjenenud, avalikud teenused kokku tõmmatud ja kaugenenud. Regionaalpoliitika ainus otsustav tegu on olnud kolhooside sunniviisiline laialisaatmine ning hiljutine haldusreform pole lähtunud mitte regionaalpoliitilistest, vaid normatiivsetest administratiivsetest kriteeriumitest ning on mahajäätuse ja mahajäämuse tunnet pigem süvendanud.

Tallinn on ebaõiglaselt võtnud ülejäänud Eesti pantvangi. Võitja-võtab-kõik-suhtumine ähvardab juba meie riigi ja rahva eksistentsi. Kas Eesti ühtlasemaks ja võrdsemalt edukamaks arenguks on väljapääsu? Arvan, et jah, kui pealinn üle viia Kesk-Eestisse Paide-maile. Järgnevalt vaatame, millised oleksid selle otsuse hüved.

Eesti ja selle pealinn peaks seda olema võrdselt kõigile. Praegu see praktikas pigem nii ei ole. Riigi esindajatele meeldib Võrust või Valgast pigem kodanikke Tallinna riigiasju arutama kutsuda, aga vastupidine teekond on oi kui pikk! Sellise suhtumisega on muutunud maksuraha eest riigi juhtimine missioonist privileegiks. Pealinna ümberasustamine aitab seda mentaliteeti muuta. Ajalooliselt pole siin midagi enneolematut. Kinni kiilunud operatsioonisüsteemi toimima saamiseks on sageli ainuvõimalik teha restart.

Tuues pealinna Eesti geograafilisse keskpunkti, on kõigi juurdepääs riigi juhtimisele lähemal võrdsusele kui praegu. Ära jääb paljude maakate jaoks keeruline ellujäämiskursus pealinna liikluskaoses ja üüratud parkimis- või "tasuta" ühistranspordi kulud. Energia säilib riigi elu edendamisele. Vähem kulub aega igast Eesti nurgast kohale jõudmisele ja ametnike sõidud "põllule" saavad samuti soodsamaks ja sagedasemaks. Juba praegu peab mitu riigiametit oma eri regioonide koosolekuid Paides või Türil, sest nii on logistiliselt kõige otstarbekam. Praegune haldusreformi justkui leevendav ja riigireformi matkiv riigiasutuste maakonnalinnadesse laiali määrimine on ebatõhus ja ressursse raiskav. Hea näide on haridusministeeriumi Tartu kolimine, mis vaikselt pealinna võimu ja raha gravitatsioonikeskuse suunas tagasi kolib. Tõhusalt saavad valitsusasutused siiski toimida mõistlikult koondunult. Vähemalt seni, kuni e-valitsemine pole arenenud hologramm-, avatar- ja teleporteerimise võimekusteni.

Pealinna ehk riigivalitsemise ülesandeid täitvad institutsioonid tuleks Kesk-Eestisse tuua tervikliku komplektina, seejuures hoolikalt kaaludes, kas meil on neid kõiki üldse sellisena vaja. Kolimise käigus saab kergemini optimeerida ülemääraseks paisunud ametnikkonda. Paide on kunagi olnud oluline kuningate ja saadikute kooskäimise ja resideerumise koht. Ta on igast Eesti suunast hästi seotud enam-vähem võrdsel kaugusel teedevõrgustikuga. Võib ka kaaluda asukohta Türi lähedal, mis on Tallinnaga seotud lisaks ka raudteega, mis muudab kiire ja mugava ühenduse võimalikuks.

Asukoht on tähtis ka sümbolina, tahame me või mitte. Kas Toompea lossis ja Stenbocki majas või tsaari suveresidentsis pole mitte liialt palju võõraste võimude energiat salvestunud, et sealt aetav poliitika meenutab ülejäänud riigi suhtes asumaade koloniaalset valitsemist? Ja kas ei mõju absurdsena, et Eesti maaelu juhitakse lausa kahes majast Tallinna vanalinna müüride vahelt?