Hakkame ettevõtlikke teadlasi karistama?
Mõned teadlased nõuavad oma hiljutises ühispöördumises, et riik tohiks püsivalt toetada ainult riiklike asutuste, mitte aga eraettevõtete teadustegevust. Tegelikult aga ei tohiks raha anda just neile teadlastele, kes eraettevõtlusest aru ei saa ning kelle jaoks on ettevõtlus ja vaba turg sõimusõnad, leiab ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht Kristjan Oad.
Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Teaduskoja ja Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu poolt peaministrile saadetud tekstis nõuti: “Baasfinantseerimisest tuleb eemaldada riigiabi erafirmadele, kes hetkel saavad baasi kaudu võimendust erasektorisisestele koostöölepingutele.”
Kaeblejad jätavad mainimata, et nimetatud raha saavad taotleda ainult evalveeritud teadusasutused. Evalveerimine on kvaliteedi kinnitamise protsess, mis nõuab väga suurt investeeringut. Erakapitalil põhinevad teadusettevõtted on selleks vajamineva raha suutnud ise turult teenida ja Eesti teadusse juurde tuua. Need vähesed ettevõtted, kes on samal ajal nii riigile maksutulu teeninud kui ka teadust evalveerinud, on kangelased. Seetõttu on ainult maksumaksja rahast elava seltskonna nõudmine erasektori vastu piiratud.
On absoluutne fakt, et Eesti teaduse rahastust tuleb kordades tõsta. Alusteadustega tegelevatele uurijatele tuleb anda nii materiaalne kui ka akadeemiline vabadus. Meil on vaja normaalset teadlase karjäärimudelit, realistlikke tenuurivõimalusi ja sotsiaalseid garantiisid. Seda kõike ainult õõnestab see, kui mingi seltskond tahab ettevõtlikke teadlasi karistada.
Mõnede teadlaste selline seisukoht on sisuliselt kommunistlik ja käib vastu Eesti Vabariigi põhiseadusele. Põhiseadus sätestab otsesõnu ettevõtlusvabaduse ning keelab diskrimineerimise. Teadlase diskrimineerimine selle tõttu, et ta on tänu oma teadustööle ka edukas ettevõtja, oleks vabariigi aluste õõnestamine.
Ettevõtluskogemus kohustuslikuks
Lugesin seda deklaratsiooni ja ei uskunud oma silmi – kuidas peavad haritud inimesed probleemiks seda, et AS Cybernetica või OÜ Protobios teadust teevad ja seda ka edukalt turustavad. Lööb täiesti pahviks, et kirjutatakse alla sõnadele, mis sisuliselt ütlevad, et turul edukas teadustiim on paaria ja talle maksumaksja raha usaldada ei või. Kuidas on võimalik, et tänases Eestis on eraettevõtlus kellegi jaoks sõimusõna?
2017. aastal said teadusettevõtted ainult 5,6 protsenti kogu teaduse baasfinantseerimisest. Seda enam on arusaamatu, mille üle mõned õieti kurdavad. Ei ole normaalne, et maksumaksja palgal on teadlased, kes erasektorit põlgavad. Vastupidi, baasrahastuse tingimuseks võiks seada, et vastava asutuse vähemalt mõnel juhtival liikmel peab olema ettevõtluskogemus.
Esitatud väited sisaldavad ka otsest valet. Väidetakse, et praegune teadusraha jagamise kord olevat keelatud riigiabi. See on sulaselge vale. Kandideerida saavad kõik teadusasutused, kes on evalveeritud, sõltumata omandivormist või teadlaste päritolust. Ettevõtetel on baasfinantseeringu saajate hulka murdmine märksa raskem kui avaliku sektori teadusasutustel. Tegu on häbitu ettevõtluse ja sellega ka Eesti teaduse kahjustamisega.