Aeg loobuda valimiste pühapäevast
Äsja lõppenud riigikogu valimised näitasid, et ametliku valimispäeva tähtsus on selges langustrendis. See paneb küsima, kas üleriigiline pühapäevane valimispäev on üldse vajalik.
Kiire meeldetuletus viimatisest valimistest osavõtust: kokku andis oma hääle 566 670 Eesti kodanikku, neist 247 232 tegi seda elektrooniliselt ja 99 177 eelhääletamisel. Seega ametlik valimispäev lisas veidi üle 220 000 valija ehk alla 39% kogu häälte arvust. Teisisõnu, üle 60% valimistulemustest oli otsustatud juba enne 3. märtsi.
Ma arvan, et võiks piirduda elektroonilise hääletamise ja n-ö valimisnädalaga. Nii elektrooniline hääletus kui ka traditsiooniline hääletus valimiskastide juures algaks laupäeva hommikul ja lõppeks nädala pärast jällegi laupäeval, näiteks kl 18. Elektrooniline hääletus võiks lõppeda ööpäev enne valimisnädala lõppu.
Laupäeval, kell seitse, pärast saunaskäiku, saavad inimesed rahulikult istuda pidulaua taha (on ju demokraatia pidupäev!) ka koos sõprade ja/või perega ühiselt jälgida põnevat valimistulemuste kajastamist reaalajas.
Kui jaoskonnad suletakse kl 18, siis kl 19ks on ka juba ilmselt olemas elektroonilise hääletuse tulemused ja saatejuhid ei pea mõtlema, kuidas seda esimest tundi piisavalt huvitavalt sisustada. Pühapäeval saavad kõik emotsionaalsest valimistulemuste ööst välja puhata ja esmaspäeval lähevad tööle ja kooli piisavalt maganud inimesed.
Ja veel üks asi: valimisjaoskonnad tuleks valimisnädalal avada peamiselt kaubanduskeskustes. Neid leidub juba kõigis Eesti väikelinnades. Arvan, et see suurendaks valimistest osavõtu protsenti. Nädala jooksul käib korra poes ikka iga inimene. Kohalikku kooli või vallamajja peab aga spetsiaalselt minema. Võib kaaluda varianti, et iga hääletanu saab kupongi, mis annab valimispäeval talle selles samas kaubanduskeskuses 5–10% soodustuse. Usun, et sellisel viisil saab minimaalse kuluga suurendada valimiste aktiivsuse üle 80%, mis oleks ju demokraatia seisukohalt igati hea.