Viis aastat tagasi jõustunud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu direktiivist tulenevalt peavad avaliku sektori hankijad võtma vastu ja töötlema e-arveid. Alates 1. juulist saavad ettevõtted ja organisatsioonid, kes riigile kaupu müüvad või teenuseid osutavad, oma tasu riigilt kätte vaid siis, kui esitavad masintöödeldava ehk XML-formaadis e-arve.

Riigi algatus e-arveid vastu võtta on tervitatav kõikidele arveldusprotsessis osalejatele, aga eeskätt keskmistele ja väikeettevõtetele on see eeskujuks ja abiks ostuprotsesside efektiivsemaks muutmisel. Me oleme palju rääkinud ressursside kokkuhoiust, mida e-arvete kasutamine kaasa toob, kuid ma toonitaks ühte aspekti veel: kiirelt liikuva arvega on lootus ka raha kiiremini kätte saada. Võib öelda, et Lätil ja Leedul astume pika sammuga eest tänu laialdase e-arve valmisoleku loomisega. Neil on kasutusel vaid arvete vastuvõtu elektroonse postkasti lahendus.

Seni on e-arvete kasutamine väike- ja keskmise suurusega ettevõtete poolt olnud Eestis passiivne, pole olnud ka otsest vajadust ega sundust. Masintöödeldavate e-arvete kasutamises on Eesti Euroopa Liidus mahajääjate hulgas. Era- ja avaliku sektori vahel liigub rahandusministeeriumi andmeil 19% arvetest e-arvetena, 64% PDF-arvetena ja 17% endiselt paberarvetena. Lähiaastatel ootame e-arvete osakaalu kasvu osakaalu vähemalt kahele kolmandikule ja just B2B- ja B2G-segmendis.

Kõigil, kes e-arveid saadavad, on aeg valida teenusepakkuja. E-arve esitamine käib operaatori kaudu, keda meil täna on vähemalt kolm: riigi loodud e-arveldaja, Fiteki arved.ee ja Omniva lahendus, lisaks kaubandusarvetele keskenduv Telema.