Teadust tehakse, turg ootab. Miks saab toodeteks vaid kaduvväike osa leiutistest?

Praktikas saab idee tooteks vermimisel kõige sagedamini proovikiviks oskus läbi näha, kas toote järele on turul vajadus ja kas toode on skaleeritav. „Teadlasel peab olema selge arusaam, et tootel on väljaspool ülikooli elujõudu. Järgmise sammuna tuleks minna ülikooliga läbirääkimistesse, et liigutada intellektuaalne omand ettevõttesse ja ettevõtlusega alustada. Reeglina ei ole ülikoolide peamine eesmärk ettevõtlusega tegeleda, kuid ülikoolile saab jätta teatud osaluse, et võidaksid mõlemad pooled. Praegu on meie ülikoolidel sedalaadi protsessideks mudelid juba ka olemas. Me ei ole täna veel Cambridge'i tasemel, aga kindlasti oleme paremas kohas kui kümme aastat tagasi,“ tunnustab Lääne.

Tema sõnul on intellektuaalne omand (avastus, leiutis, tehnoloogia) tihti alustava ettevõtte peamine väärtus. Enamasti kuulub see algselt ülikoolile ning turule minekuks on ettevõtjal esmalt vaja õigust selle kasutamiseks. Vormistamiseks on erinevaid juriidilisi lahendusi – saab teha nii, et intellektuaalne omand jääb ülikoolile ja ettevõtlusega tegeletakse litsentsi alusel, aga saab ka kokku leppida nii, et intellektuaalne omand liigub ülikoolist tervikuna välja ning ülikoolile antakse ettevõttes osalus. Üldjuhul nii Eestis kui ka mujal maailmas ei osale ülikoolid ettevõtluses aktiivselt, vaid jäävad passiivseks osanikuks.

„See ongi Eesti võlu, et meil on nii väike turg! Enamik Eesti ettevõtteid on esimesest päevast peale globaalsed. Kui näiteks Prantsuse ja Saksa ettevõtted vaatavad tihti ainult kohaliku turu suunas, siis meie seame silmapiiri kohe kaugemale. ÄIO jaoks on Euroopa kindlasti üks suur turg, aga me vaatame ka nii Põhja- kui ka Lõuna-Ameerika ja Aasia suunas,“ arutleb Lahtvee ning toob välja, et Euroopa Liit on siiski mitme teise turuga võrreldes liiga tihkelt regulatsioonides kinni.

„Uuendtoidu loa taotlemisega lähevad asjad õnneks paremaks. Me oleme koos teiste sama sektori iduettevõtjatega käinud Euroopa Komisjonis juba kolm aastat rääkimas, et protsesse on vaja teha kiiremaks. Vastasel korral liiguvad ettevõtted, kes on oma esmased investeeringud saanud Euroopas, Ameerikasse, avavad oma esimesed tootmised seal ja kogu kasum liigub samuti sinna. Euroopa on sellest nüüd lõpuks aru saanud ja on muutmas protsesse kiiremaks, aga küsimus on, kas oleme konkurentidega samal tasemel,“ kahtleb Lahtvee. Tema sõnul on uuendtoidu vallas Singapur selline regioon, kus on võimalik kiiresti luba taotleda ning ÄIOgi loodab aasta lõpuks Singapuris oma uuendtoidu müügiloa kätte saada.

Lääne rõhutab, et Eesti on selgelt start-up riik, mitte turg, mis tähendabki, et kui siin proovida suure lisandväärtusega ettevõtlust teha, siis tuleb siht kohe kaugemale seada. Juriidilisest aspektist see aga asju ei hõlbusta. „Ma ei ole näinud ühtki piiriülest lepingut, mis oleks lihtne. Kas või sellepärast, et intellektuaalomand on riigiti erinevalt reguleeritud. Minule kui advokaadile on need kõige ägedamad kaasused üldse – kuidas aidata mitte ainult Eesti, vaid Euroopa ettevõtjatel minna erinevatele turgudele, lahendada seal intellektuaalomandi ja regulatsioonide küsimusi jne. Me peamegi olema hästi startup vibe'iga riigina, õigusnõustajatena ja ettevõtjatena – tuleb olla leidlik, laveerida teatud riskidega, olla riskialdis. Muidu need ükssarvikud meil siin ei sünniks,“ tõdeb Lääne.

Oktoobri „Soraineni sageduse“ saates räägime sellest, miks Eestis liiga väike osa teadusest turule jõuab, piiriüleste ambitsioonidega teaduspõhise ettevõtte ees seisvatest riskidest ja võimalustest, biotehnoloogia perspektiivist ja trendidest maailmas ning Eesti võimalustest selles valdkonnas silma paista.

Saatekülalised on biotehnoloogiaettevõtte ÄIO kaasasutaja ja Tallinna Tehnikaülikooli kaasprofessor Petri-Jaan Lahtvee ning advokaadibüroo Sorainen tervishoiu ja bioteaduste valdkonna juht Lise-Lotte Lääne.

Saadet juhivad Soraineni vandeadvokaadid Mario Sõrm ja Helery Maidlas.