12 märts 2019

Viime ettevõtjad ja tudengid kokku

Peame kokku viima ettevõtjad ja üliõpilased, et kindlustada tugev seos kõrghariduse ja ettevõtluse edendamise vahel, kirjutab Eduka Eesti arvamuskonkursile saadetud loos DWC OÜ juhatuse liige Ragnar Mauer.

Ragnar Mauer  Foto: erakogu

Viimasel ajal on palju räägitud ülikooli lõputöödest ja plagiaadist. Lõputöö kirjutamine on iseenesest harjutus, millega üliõpilane peaks tõestama, et ta oskab infot koguda usaldusväärsetest allikatest, need loogilisse ritta seada ja ka arusaadavas keeles kuulajatele edastada. Samas on see ka võimalus oma tarkust näidata ja ühiskonnas eksisteerivale probleemile osutada ja lahendust pakkuda.

Praktikas on aga üliõpilased lõputöö kirjutamisega hädas. Arvestades maailmas eksisteerivate tööde hulka, nõuab plagiaadi vältimine pingutust, ja välistatud pole ka oht, et keegi kusagil tegeleb juba sama teemaga. Kuna teksti kirjutamiseks kulub üldiselt 1–3 kuud, siis ei riskita uudse ja aktuaalse teema võtmisega. Peale töö kaitsmist tööd enam ei loeta ja seega sellel pingutusel ühiskonnale väärtust ei ole. Samas on nii riigil kui ka igal ettevõttel olulisi probleeme, millele on vaja leida lahendusi. Tõepoolest, mõningal määral on ettevõtted pöördunud ülikoolide loodusteaduste osakondade poole ning selle tulemusena on võimalus õpilasel anda oma tööle praktiline väärtus.

2018. aastal oli statistikaameti andmeil Eestis aktiivseid ettevõtteid 131 650, millest 7906 ettevõttel oli rohkem kui 10 töötajat. Ülikooli lõpetajaid oli näiteks 2015. aastal 10 190 ja eksmatrikuleerituid 10 164. Seega meil on piisav arv üliõpilasi, kes saaksid aidata Eesti ettevõtete tegevust parandada turu-uuringutega, tootearendusega, ettevõtte imago muutmisega jne. Isegi kui ettevõte ei leia üliõpilase koostatud tööl oodatud tulemust, siis saavad vähemalt mõlemad pooled – nii ettevõte kui üliõpilane – teada, millised olulised alusandmed jäid puudu, et jõuda rahuldava tulemuseni.

Samm oma eriala tööturu poole

Lisaks saab üliõpilane töö käigus teada, millised teadmised tema erialal on tööturul hinnatud. Pärast lõpetamist on üliõpilase ja ettevõtte vahel loodud hea kontakt ja ettevõttel on alust võtta üliõpilane tööle. Teisalt, kui lõputöö on valmis, siis on üliõpilasel võimalus esitada selle näol 60-leheküljene motivatsioonikiri ning tal on tööturul vajalikud erialased teadmised, millega on märgatavalt parem oma pädevust tõestada töövestlusel. Paraku senised töövestlused näitavad, et need jäävad pealiskaudseks.

Nende järgi ei suuda ei töölevõtja hinnata töövõtja kompetentsust ega töövõtja aru saada eelseisvatest tööülesannetest.

Kui Ameerika üliõpilased on pärast ülikooli lõpetamist 100 000 dollariga võlas ning töö leidmisega on raskusi, siis Eestis, kus on tasuta kõrgharidus, peame me suutma tõestada, et maksumaksja rahaga suudame me ühiskonnale tagasi anda veel suuremat väärtust. Seda saab kindlustada meile üksnes tugev seos kõrghariduse ja ettevõtluse arendamise vahel.

Sellise idee rakendamine ei lähe maksma kellelegi midagi. Pole vaja muuta seadust, olemas on edukad ettevõtted ja ka targad üliõpilased, kes tahavad rakendada oma võimeid sihipäraselt. Puuduvad vaid äärmiselt vajalikud kontaktid üliõpilaste ja ettevõtete vahel. Kusjuures aktiivsem pool peaks kindlasti olema ettevõte.

Edukas Eesti on Advokaadibüroo Cobalt, Eesti Gaasi, Harju Elektri, Silberauto, Tallinna Kaubamaja ja Äripäeva arvamuskonkurss.

Hetkel kuum