Jaga lugu:

Kas sularahale negatiivsed intressid tulevad?

Veel eelmise aasta lõpus oli Euroopa Keskpank optimistlik ja võisime selle aasta teises pooles oodata intressimäärade tõstmist, aga nüüd on toon muutunud süngemaks, kirjutab FRM (financial risk manager) Tiit Meidla.

Financial risk manager Tiit Meidla.  Foto: Erakogu

Kõige ilmekam on Saksa valitsuse kümneaastase võlakirja tootluse negatiivseks muutumine. Ulatuslike varaostuprogrammide, pankadele suunatud odava laenuraha ning mõõdukalt negatiivsete intressimäärade kõrval ei ole Euroopa Keskpangal jäänud alles palju võimalusi, kuidas saavutada inflatsiooni eesmärki.

Ära on veel proovimata keskpankades hoitavate reservide mitmetasandiline negatiivsete intressimäärade süsteem. Selle rakendamise üle on viimastel päevadel palju spekuleeritud. Selline süsteem võimaldaks keskpangal pankadele suurt kahju tegemata keskpanga intressimäära senisest negatiivsemaks muuta. Samas on siin ka piir ees. Selle piiri seab sularaha.

Kus on taluvuse piir?

Sularaha tagab praegu nullprotsendilise tootluse. Kui nüüd aga peaks eurotsooni tabama uus kriis, millest ajalooliselt on tavaliselt välja tuldud intressimäärade oluliste kärbete abil, siis negatiivsetelt intressimäärade tasemelt kolme kuni nelja protsendipunkti võrra veel allapoole tulemine võiks tekitada juba olulisi probleeme finantssektoris. Sularaha võib osutuda tootlikumaks varaks, mis võiks tuua kaasa klientide hoiuste väljavoolu pankadest. Mõõdukalt negatiivsete intressimäärade tingimustes on pangad seetõttu vältinud negatiivsete intressimäärade ülekandmist tavahoiustajatele. Seda pole teinud isegi Taani pangad, kes on pidanud toime tulema maailmarekordilise negatiivsete intressimäärade kehtivusajaga.

Kust täpselt jookseb negatiivsete intressimäärade taluvuse piir, ei ole kerge öelda. Kui vaadata finantsinstrumentide hinnastamist turgudel, siis võiks see olla kusagil miinus 1–2 protsendi juures.

Sularahaga opereerimine on digimaailmas järjest tülikam ning paljud riigid liiguvad kiiresti sularahavaba ühiskonna poole. Mida digitaalsemaks ühiskond muutub, seda kaugemale negatiivsete intressimäärade taluvuse piir nihkub.

Sularahaarveldused on aeglased ja kulukad. Osas riikides vajub sularaha vaikselt, kuid kindlalt ajaloo prügikasti. Eredaimaks näiteks on Rootsi, kus sularahateenuse tagamiseks on riik juba täna sunnitud pankadele survet avaldama. Maailma vanim (ja innovatiivseim) keskpank töötab aga nn elektroonilise sularaha (e-krona) kasutusele võtmise suunas.

Võimalus raha kiiresti elektrooniliselt üle kanda muutub tänapäeval järjest mugavamaks ja kiiremaks ning selle väärtus kasvab jõudsalt. Eestiski jõuab pangakontol olev raha ühest pangast teise juba sekundite vältel 24/7. Tõenäoliselt ei kujuta me tänapäeval enam hästi ette situatsiooni, kus näiteks kaubandustehingud toimuksid sularahamaksete alusel.

Sularaha eeliseks on anonüümsus. Sellest võidavad peamiselt maksude tasumisest kõrvalehiilijad (näiteks ümbrikupalkade maksmine) või siis kriminaalset tulu saavad isikud. Seetõttu on ka arusaadavad Euroopa Keskpanga sammud, mille tulemusena alates sellest aastast enam uusi 500eurosed kupüüre ringlusse ei lase.

Sularaha omab veel rolli maksevahendina väiksemat sorti IT-tõrgete ja -häirete korral. Neid kordi, kus poes kaardimakseid vastu ei võeta, on siiski väga harva ja sellised olukorrad lahenevad tavaliselt kiiresti. Sularaha on praegu veel vajalik vaid kõige ekstreemsemate kriiside korral.

Eraldi kurss sularahale

Eelneva tõttu on Euroopa Keskpanga negatiivsete intressimäärade poliitika võimalused piiratud. Lahendus saaks olla sularaha täielik kaotamine või negatiivse intressimäära kehtestamine sularahale. Kuna sularaha on praegu vaid ainus seaduslik maksevahend, siis seda kiirelt kaotada ei ole lihtne. Oma osa on ka välja kujunenud traditsioonidel.

Sularahale negatiivsete intressimäärade rakendamist on varem proovitud. Senised katsetused, mis hõlmavad kupüüride tembeldamist ja nende pealt maksu tasumist, ei ole osutunud efektiivseks.

Eelmise aasta keskel tuli aga Rahvusvaheline Valuutafond välja väga lihtsa ja elegantse ideega sularahale negatiivse intressi kehtestamiseks. Kõik, mis selleks vaja teha, on kehtestada eraldi kurss sularahale, mille alusel pangad saavad sularaha oma keskpangas asuvale kontole elektrooniliselt deponeerida. Sularahakurssi saaks negatiivset intressimäära poliitikat viljelev keskpank määrata rakendatava intressipoliitika järgi.

Sularahakursi mõte on lihtsustatult selles, et kui pank toob keskpanka sularaha, siis arvelduskontole laekub kursi järgi väiksem summa. Sularahakursi kehtestamine tähendaks efektiivset negatiivset intressimäära sularahale ning kaotaks negatiivsete intressimäärade alampiiri, kuna kursi kaudu kanduks see edasi ka pankade klientidele. Kursi kehtestamisega kaoks ära oht finantsstabiilsusele.

Jaga lugu:
Hetkel kuum