Riik loob järgmiseks läbimurdeks vundamendi

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, KredEx ja SmartCap sõlmisid veebruaris kokkuleppe, mille alusel investeerib riik 10 miljonit eurot teadus- ja arendustööle orienteeritud iduettevõtetesse ning kapitali paigutamiseks loob riikliku fondifondi valitseja SmartCap Eestis esimest korda tehnoloogia kommertsialiseerimise fondi. Selle sammuga püütakse tabada kapitalipuuduse probleem just seal, kus finantseerimise puudujääki on eriti teravalt tunda, samas potentsiaal läbimurdeks ja lisandväärtuse loomiseks on vägagi suur.

Eesti riik sisenes riskikapitali turule investorina juba 2008. aastal ning endise Arengufondi ja SmartCapi otseinvesteeringute portfelli eluiga on juba 10 aastat. Toonast turutõrget on tagantjärele suhteliselt lihtne kirjeldada – aastatel 2006–2011 kaasasid Eesti iduettevõtted kokku keskmiselt vähem kui 10 miljonit eurot ja kohalikud tuntud investorid kirjeldasid Eestit kui pommiauku ja Eesti ettevõtjaid kui madallennu spetsialiste.

See olukord muutus kiiresti ja drastiliselt – Eesti ettevõtjad tõestasid ennast, kaasates aastatel 2012–2018 valdavalt rahvusvaheliste investorite käest keskmiselt enam kui 130 miljonit eurot aastas ja 2018. aastal isegi 328 miljonit eurot ning on selle abil üles ehitanud mitu globaalselt läbimurdelist ettevõtet. Arengufondi/SmartCapi aktiivne investeerimistegevus ja muud turuarendusmeetmed andsid ilmselt tõuke positiivses suunas.

Tunnetuslikult, võrreldes näiteks arenenud turgudel sellise iseloomuga ettevõtete arvukust Eestiga on turutõrge siiski alles teadusmahukate ettevõtete puhul, kelle jaoks on kapitali kättesaadavus suur takistus, kuna riskid on kõrgemad ja investeeringu ajahorisont pikem, mis piirab paraku erainvestorite huvi. Riigi kui nurgakiviinvestori panus uude fondi on aga kogu Eesti riskikapitalituru arengu seisukohalt mõistlik ja kauaoodatud samm. Praegusele turuolukorrale kohaselt usaldab SmartCap raha erafondihalduri hoolde, mis on rahvusvahelise kogemuse kohaselt tõhusaim riikliku toe meede.

Sarnaselt on Arengufondi/SmartCapi varasemad riigi tehtud otseinvesteeringud täna Tera Ventures meeskonna kui erafondihalduri hallata. Selle portfelli tulemuslikkust on mitmes mõttes võimalik hinnata väga positiivseks, oleme saavutanud globaalse tippkvartiili tootluse, kuigi lõplik tootlus selgub alles pärast kõigist investeeringutest väljumist. Selle tulemuse abil käivitas Tera Ventures 2018. aasta suvel uue fondi, millest jätkab sarnaselt eelnevaga globaalselt läbimurdelistesse iduettevõtetesse investeerimist.

Seniste selgete edulugudena saab näiteks esile tuua Cleveroni, GrabCADi ja Monese. Vähesed mäletavad, et Cleveron oli Arengufondi esimene investeering, mis leidis ajakirjanduses laialdast kajastust ja esikaanel märgiti – pidime ju otsima Eesti Nokiat, aga saime plekist postkastid. Läbimurdelised ideed tunduvadki sageli liiga võõrad, kuid selline suhtumine isegi aitab neil oma valdkonna võtmetegijate vastu konkureerida – traditsioonilised ettevõtted ei võta neid tõsise väljakutsena.

Nüüd on Cleveron loomas tervet automatiseeritud ja isegi autonoomset pakitarne tooteperekonda, mis on maailmas pioneeri staatuses ja mida võtavad kasutusse juhtivad jaekaubandusettevõtted. Ettevõte on näidanud kiiret käibe kasvu ja andis 2018. aasta lõpu seisuga tööd 200 inimesele Eestis.