Riik loob järgmiseks läbimurdeks vundamendi

Riskikapitali maailmas tähendab edu alati läbimurret ning sellega seonduv äriline edu, investeerimistulemus ja loodud väärtus võivad olla niivõrd massiivsed, et üks edulugu võib investorile tagasi tuua teistes investeeringutes kaotatud raha. Täiendavalt luuakse ka asukohariigile suurt väärtust maksulaekumise, kõrgelt tasustatud töökohtade ja suurema tootlikkuse näol ja seda mitte ainult otseselt seoses portfelliettevõtetega, vaid seonduvalt ka positiivse välismõjuga ökosüsteemi osalistele.

Selline riski-tulu profiil on üks põhjus, miks riskikapitalifondide puhul ei loeta mahakantud investeeringuid üheselt negatiivseks läbikukkumiseks. See on ka põhjus, miks riiklikul tasandil tasub riskikapitali turu arendamisega tegeleda sihikindlalt, sõltumata sellest, kas majanduses on hea või halb aeg.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, KredEx ja SmartCap sõlmisid veebruaris kokkuleppe, mille alusel investeerib riik 10 miljonit eurot teadus- ja arendustööle orienteeritud iduettevõtetesse ning kapitali paigutamiseks loob riikliku fondifondi valitseja SmartCap Eestis esimest korda tehnoloogia kommertsialiseerimise fondi. Selle sammuga püütakse tabada kapitalipuuduse probleem just seal, kus finantseerimise puudujääki on eriti teravalt tunda, samas potentsiaal läbimurdeks ja lisandväärtuse loomiseks on vägagi suur.

Eesti riik sisenes riskikapitali turule investorina juba 2008. aastal ning endise Arengufondi ja SmartCapi otseinvesteeringute portfelli eluiga on juba 10 aastat. Toonast turutõrget on tagantjärele suhteliselt lihtne kirjeldada – aastatel 2006–2011 kaasasid Eesti iduettevõtted kokku keskmiselt vähem kui 10 miljonit eurot ja kohalikud tuntud investorid kirjeldasid Eestit kui pommiauku ja Eesti ettevõtjaid kui madallennu spetsialiste.

See olukord muutus kiiresti ja drastiliselt – Eesti ettevõtjad tõestasid ennast, kaasates aastatel 2012–2018 valdavalt rahvusvaheliste investorite käest keskmiselt enam kui 130 miljonit eurot aastas ja 2018. aastal isegi 328 miljonit eurot ning on selle abil üles ehitanud mitu globaalselt läbimurdelist ettevõtet. Arengufondi/SmartCapi aktiivne investeerimistegevus ja muud turuarendusmeetmed andsid ilmselt tõuke positiivses suunas.

Tunnetuslikult, võrreldes näiteks arenenud turgudel sellise iseloomuga ettevõtete arvukust Eestiga on turutõrge siiski alles teadusmahukate ettevõtete puhul, kelle jaoks on kapitali kättesaadavus suur takistus, kuna riskid on kõrgemad ja investeeringu ajahorisont pikem, mis piirab paraku erainvestorite huvi. Riigi kui nurgakiviinvestori panus uude fondi on aga kogu Eesti riskikapitalituru arengu seisukohalt mõistlik ja kauaoodatud samm. Praegusele turuolukorrale kohaselt usaldab SmartCap raha erafondihalduri hoolde, mis on rahvusvahelise kogemuse kohaselt tõhusaim riikliku toe meede.

Sarnaselt on Arengufondi/SmartCapi varasemad riigi tehtud otseinvesteeringud täna Tera Ventures meeskonna kui erafondihalduri hallata. Selle portfelli tulemuslikkust on mitmes mõttes võimalik hinnata väga positiivseks, oleme saavutanud globaalse tippkvartiili tootluse, kuigi lõplik tootlus selgub alles pärast kõigist investeeringutest väljumist. Selle tulemuse abil käivitas Tera Ventures 2018. aasta suvel uue fondi, millest jätkab sarnaselt eelnevaga globaalselt läbimurdelistesse iduettevõtetesse investeerimist.

Seniste selgete edulugudena saab näiteks esile tuua Cleveroni, GrabCADi ja Monese. Vähesed mäletavad, et Cleveron oli Arengufondi esimene investeering, mis leidis ajakirjanduses laialdast kajastust ja esikaanel märgiti – pidime ju otsima Eesti Nokiat, aga saime plekist postkastid. Läbimurdelised ideed tunduvadki sageli liiga võõrad, kuid selline suhtumine isegi aitab neil oma valdkonna võtmetegijate vastu konkureerida – traditsioonilised ettevõtted ei võta neid tõsise väljakutsena.

Nüüd on Cleveron loomas tervet automatiseeritud ja isegi autonoomset pakitarne tooteperekonda, mis on maailmas pioneeri staatuses ja mida võtavad kasutusse juhtivad jaekaubandusettevõtted. Ettevõte on näidanud kiiret käibe kasvu ja andis 2018. aasta lõpu seisuga tööd 200 inimesele Eestis.

Neli aastat tagasi oli SmartCap riigi esindajana seemneinvesteeringu eestvedaja online-panka Monese. Ettevõte oli alustamas tootearendusega, asutajad tundsid väga hästi oma teenuse peamist sihtgruppi pangateenuse turul ning nende visioon pangandusmaastiku muutmiseks oli veenev. Investoritelt kaasatud kapitali toel toodi toode turule mobiilsed finantsteenused, mille läbimurdelisust ilmestab asjaolu, et investorid on ettevõttesse kokku investeerinud ligi 70 miljonit eurot ja 2018. aasta lõpu seisuga oli seal ligi 200 töötajat, neist enamik töötab Eestis.

GrabCAD on edulugu ja investeering, millest riik investorina on väljunud. USA börsiettevõte Stratasys omandas GrabCADi tehingus, mis on väärtuselt üks suurim väljumine Eesti tehnoloogiaettevõtete ajaloos. GrabCADi eduloo taga on ettevõtte asutaja Hardi Meybaum, keda toetasid idee realiseerimisel nii kohalik kui ka USA riskikapital ja tippekspertide nõu. GrabCAD on näide sellest, et õigete investorite leidmine mitte ainult ei leevenda kapitali vajadust, vaid võib ettevõtte arengut ka oluliselt kujundada.

Selle portfelli esmasest 24 investeeringust on maha kantud vaid käputäis ettevõtetest, kogusummas umbes 6% kapitalist – selle mõju kogutootlusele ei olegi märkimisväärne.

Sellised näited kinnitavad seatud sihtide asjakohasust. Olen veendunud, et ka uus SmartCapi loodav tehnoloogia kommertsialiseerimise fond on järgmine oluline samm Eesti riskikapitalituru arendamiseks, mis loob Eesti ettevõtete edasisteks läbimurreteks täiendava tugeva vundamendi.