Artikkel
  • Jaga lugu:

    Kas Richard Branson investeerib Eesti rohetehnoloogiasse?

    Kui maailma üks tuntumaid ja kindlasti hulljulgemaid ettevõtjaid, mitme lennuliini eestvedaja ja Virgin Groupi asutaja Richard Branson 13 aastat tagasi teatas, et investeerib kõik Virgin Groupi transpordiäridest saadud tulud keskkonnaprobleemidega tegelemiseks, oli nii mõnigi inimene pehmelt öeldes üllatunud, kirjutab Tehnopol Startup Inkubaatori rohetehnoloogia projektijuht Heleri Holm.

    Heleri Holm.Foto: Ingrida Pjatkovskaja
    On ju lennuliiklus paljude meelest maailma saastavaim transpordiviis. Bransoni kirg keskkonda säästvate tehnoloogiate vastu on teada paljudele ning selle tõestuseks on ta aastate jooksul algatanud ka liikumisi, ettevõtteid ja fonde, et ka tulevastel põlvedel oleks võimalik sellest unikaalsest planeedist osa saada. Teisalt ei tasu arvata, et tegemist oleks puhta altruismiga. Aastakümnete jooksul on ta oma meeskondadega üles ehitanud sadu ettevõtteid ning olnud teerajaja mitmes valdkonnas. Ta on hea näide, kuidas on võimalik kombineerida keskkonnahoidlikkust kasumlikkusega.
    Rohetehnoloogiast ei pea ega saagi rääkida vaid keskkonnasäästlikkuse aspektist. Olgugi et just see seisukoht on kõige alus ning kõnetab tänapäeval juba paljusid, on see vaid osa võrrandist. Vähem tähtis ei ole asjaolu, et see on ka investeeringu seisukohast majanduslikult nutikas otsus.
    Maailm muutub. Muutub mitmes mõistes – esiteks ei saa eitada kasvuhoonegaaside negatiivset mõju kliimasoojenemisele ega ka asjaolu, et me ei ole ühiskonnana olnud selle probleemi lahendamises just ülemäära edukad. Muutub aga ka selles mõistes, et keskkonnasõbralikud tehnoloogiad ja inimeste valmisolek neid kasutada on just viimase kümnendi jooksul saanud sisse enneolematu hoo.
    Uued ärimudelid transpordis
    Eestit peetakse juba täna start-up'ide võlumaaks, kus kasvavad ükssarvikud (ettevõtted, mille väärtus on üle miljardi). Nad kõik tõestavad, et uued võimalused pakuvad inimestele huvi ja on teisalt ka majanduslikult kasumlikud.
    See ei olnud sugugi nii ammu, kui takso tellimiseks tuli esmalt pikalt kõnejärjekorras oodata ja siis „kiisult“ vajalikku kohta sõiduk tellida. Täna on introvertsetele eestlastele hästi sobivad mobiilirakendused, kus „taksojuhiga“ ei pea soovi korral sõnagi vahetama, suurepäraselt vastu võetud. Vaid mõne aastaga on sektor tundmatuseni muutunud. Ja muutub veelgi.
    Seisame Eestis juba lähikümnendil valiku ees, kas investeerida keskkonnasõbralikesse transpordilahendustesse või osta ca 100 miljoni euro eest saastekvoote juurde. Juba praegu on maailmas linnu, mis piiravad diiselsõidukite liiklemist linnasüdames. Paljude ambitsioon on aastate jooksul need linnadest üldse välja tõrjuda.
    Kus kliima vähegi võimaldab, teevad ilma elektrilised kergsõidukid, ja sellel turul käib juba nüüd tihe rebimine – eestlaste Bolt, ameeriklaste Lime ja veel paljud teised. Katsetatakse ärimudeleid, võideldakse klientide pärast ja muudetakse igapäevaseks harjumuseks seda, mida paar aastat tagasi veel olemaski ei olnud. Eesti start-up Comodule võimaldab nüüd kergsõidukid ka nutikamaks muuta, et sõidukit oleks kergem oma vajadustele sobivaks seadistada ning igal ajahetkel nende asukohta jälgida.
    Ainuüksi asjaolu, et Taxify muutis enda hästi sissetöötatud kaubamärgi Boltiks, on kõnekas fakt ja näitab, kui suur ärivõimalus peitub uut tüüpi sõidujagamisteenustes, mis ei ole enam vaid autopõhised.
    Nutimaja saab standardiks
    Uued lahendused kinnitavad jõudsalt kanda ka ehitussektoris. Kes meist poleks tundnud, kuidas koosolekusaalis saab „õhk otsa“ ja pea hakkab valutama. Mõnevõrra kurb tõsiasi on, et keskmiselt viibivad inimesed koguni 90% ööpäevast siseruumides. Samas jäetakse tähelepanuta, et paljudel juhtudel on majade siseõhk koguni viis korda halvema kvaliteediga kui õues. Nii puutumegi üha rohkem kokku sellega, et lastel esineb sagedamini astmat ja nahaprobleeme, täiskasvanud on rohkem väsinud ning vähese loomuliku valguse puudumise tõttu halvas tujus. Eestlaste leiutatud ja siin toodetav Airobot suudab selle probleemi lahendada mängleva kergusega. See on isemõtlev soojustagastusega ventilatsiooniseade, mis otsustab ise, millal õhuvoolu hulka suurendada või vähendada.
    Regulatsioonid näevad ette, et varsti peavad kõik majad olema liginullenergia hooned. Ehitusringkondades murtakse pead, kuidas seda eestlaste ostujõu ja hinnatundlikkuse juures tagada. Tarbijad arvavad aga sageli ikka veel, et taastuvenergia kasutamine elamutes on väikse ringkonna aktivistide nišihuvi, mis suuremat hulka inimesi niipea ei mõjuta. Põhjuseid leitakse alati – päikesepaneelid on kallid ja koledad, tuulikutest saadav energia on tore küll, aga oma kodukandi lähedale neid keegi ei soovi jne. Kõik on inimlikud ja arusaadavad arvamused.
    Tegelikkuses pakub juba täna näiteks Roofit.solar metallist päikesekatuseid ehk ühendab traditsioonilise katuse ja päikesepaneeli. Hea ja tõhus lahendus neile, kes plaanivad uut maja ehitada või olemasolevat renoveerimise käigus energiatarbijast energiatootjaks muuta.
    Rohetehnoloogia kui ärivõimalus
    Rohetehnoloogia ei ole mitte moesõna, vaid reaalne ärivõimalus. Võimalus teha maailmamuutvat äri keskkonda säästval viisil. Teaduspargis Tehnopol näeme juba täna, et sellest võimalusest haaravad kinni üha uued ettevõtjad ning sellist vastutustundlikku äri hindab ka üha rohkem tarbijaid.
    Regulatsioonid soosivad keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu ning ka investorite vaatest muutub pilt üha huvitavamaks – ühel poolt ulatusid möödunud aastal tehtud investeeringud ainuüksi energiavaldkonnas sadadesse miljarditesse dollaritesse. Teisest küljest tuleb pidevalt turule uusi ägedaid start-up'e koos uute põnevate ja keskkonda säästvate toodete ja teenustega, millesse investeerimine toob tulevikus investorile mitmekordset kasu.
    Seega, kui seni teadaolevalt on Branson investeerinud Eesti ükssarvikusse nimega TransferWise, siis on vaid aja küsimus, kui ka Eesti paljutõotavad rohetehnoloogialahendused ärimagnaadi tähelepanu pälvivad.

    Selgus parim roheidufirma

    • Kesk- ja Ida-Euroopa suurima roheidufirmade konkursi PowerUp! Eesti finaalis valis žürii üheksa osaleja seast parimaks Roofit.solari. Võitja esindab Eestit 21. mail Krakówis aset leidval lõppvõistlusel. 65 000eurose auhinnafondi ning võimalike investeeringute nimel võistlevad finalistid 14 Euroopa riigist.

    • Eesti finaali võitja Roofit.solari idee seisneb innovaatilises kaks ühes päikeseelektrit tootvas metallist katusematerjalis, mis asendab tavapäraseid katusekatte- ja fassaadimaterjale.

    • Eesti finaali võitja valiti välja üheksa idee seast, mida idufirmad esitlesid žüriile, publikule ja valdkonna spetsialistidele.

    • Eesti finaali žüriisse kuulusid Tehnopol Startup Inkubaatori juht Martin Goroško, BaltCap Growth Fund partner Heidi Kakko, InnoEnergy investeerimisjuht Lukasz Skarka, EBAN – Euroopa äriinglite võrgustiku juhatuse liige Priit Rohumaa ja Tera Ventures asutaja Stanislav Ivanov.

    • Rohetehnoloogia idufirmade konkurss toimub viiendat korda. Tänavu esitati konkursile 24 riigist ligi 300 ideed. Loe lisaks https://powerup.innoenergy.com/.

    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Apranga käive on aastaga veerandi võrra kasvanud
Leedu rõivatootja Apranga grupi jaemüügikäive ulatus novembris 27,9 miljoni euroni ning on võrreldes 2021. aasta novembriga kasvanud 28,7%.
Leedu rõivatootja Apranga grupi jaemüügikäive ulatus novembris 27,9 miljoni euroni ning on võrreldes 2021. aasta novembriga kasvanud 28,7%.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Fermi Energia astus esimese sammu Ukrainas
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Pevkur tahab ajateenijatele kodulaenu intresside hüvitamist
Eluasemelaenu intresside maksmise võiks riik ajateenistuse ajaks võtta enda peale, samuti soovib kaitseminister Hanno Pevkur, et juhilubadega ajateenijale võiks anda 1000 eurot peo peale.
Eluasemelaenu intresside maksmise võiks riik ajateenistuse ajaks võtta enda peale, samuti soovib kaitseminister Hanno Pevkur, et juhilubadega ajateenijale võiks anda 1000 eurot peo peale.

Olulisemad lood

Hinnatõus viis majanduse langusele
Majandus langes hinnatõusu tõttu kolmandas kvartalis 2,4%. Langust näitasid nii maksulaekumine kui ka lisandväärtus.
Majandus langes hinnatõusu tõttu kolmandas kvartalis 2,4%. Langust näitasid nii maksulaekumine kui ka lisandväärtus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.