Kas Richard Branson investeerib Eesti rohetehnoloogiasse?

Artikkel

- Arvamused
- 26. aprill 2019 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas Richard Branson investeerib Eesti rohetehnoloogiasse?
Kui maailma üks tuntumaid ja kindlasti hulljulgemaid ettevõtjaid, mitme lennuliini eestvedaja ja Virgin Groupi asutaja Richard Branson 13 aastat tagasi teatas, et investeerib kõik Virgin Groupi transpordiäridest saadud tulud keskkonnaprobleemidega tegelemiseks, oli nii mõnigi inimene pehmelt öeldes üllatunud, kirjutab Tehnopol Startup Inkubaatori rohetehnoloogia projektijuht Heleri Holm.
Heleri Holm.Foto: Ingrida Pjatkovskaja
On ju lennuliiklus paljude meelest maailma saastavaim transpordiviis. Bransoni kirg keskkonda säästvate tehnoloogiate vastu on teada paljudele ning selle tõestuseks on ta aastate jooksul algatanud ka liikumisi, ettevõtteid ja fonde, et ka tulevastel põlvedel oleks võimalik sellest unikaalsest planeedist osa saada. Teisalt ei tasu arvata, et tegemist oleks puhta altruismiga. Aastakümnete jooksul on ta oma meeskondadega üles ehitanud sadu ettevõtteid ning olnud teerajaja mitmes valdkonnas. Ta on hea näide, kuidas on võimalik kombineerida keskkonnahoidlikkust kasumlikkusega.
Rohetehnoloogiast ei pea ega saagi rääkida vaid keskkonnasäästlikkuse aspektist. Olgugi et just see seisukoht on kõige alus ning kõnetab tänapäeval juba paljusid, on see vaid osa võrrandist. Vähem tähtis ei ole asjaolu, et see on ka investeeringu seisukohast majanduslikult nutikas otsus.
Maailm muutub. Muutub mitmes mõistes – esiteks ei saa eitada kasvuhoonegaaside negatiivset mõju kliimasoojenemisele ega ka asjaolu, et me ei ole ühiskonnana olnud selle probleemi lahendamises just ülemäära edukad. Muutub aga ka selles mõistes, et keskkonnasõbralikud tehnoloogiad ja inimeste valmisolek neid kasutada on just viimase kümnendi jooksul saanud sisse enneolematu hoo.
Uued ärimudelid transpordis
Eestit peetakse juba täna start-up'ide võlumaaks, kus kasvavad ükssarvikud (ettevõtted, mille väärtus on üle miljardi). Nad kõik tõestavad, et uued võimalused pakuvad inimestele huvi ja on teisalt ka majanduslikult kasumlikud.
See ei olnud sugugi nii ammu, kui takso tellimiseks tuli esmalt pikalt kõnejärjekorras oodata ja siis „kiisult“ vajalikku kohta sõiduk tellida. Täna on introvertsetele eestlastele hästi sobivad mobiilirakendused, kus „taksojuhiga“ ei pea soovi korral sõnagi vahetama, suurepäraselt vastu võetud. Vaid mõne aastaga on sektor tundmatuseni muutunud. Ja muutub veelgi.
Seisame Eestis juba lähikümnendil valiku ees, kas investeerida keskkonnasõbralikesse transpordilahendustesse või osta ca 100 miljoni euro eest saastekvoote juurde. Juba praegu on maailmas linnu, mis piiravad diiselsõidukite liiklemist linnasüdames. Paljude ambitsioon on aastate jooksul need linnadest üldse välja tõrjuda.
Kus kliima vähegi võimaldab, teevad ilma elektrilised kergsõidukid, ja sellel turul käib juba nüüd tihe rebimine – eestlaste Bolt, ameeriklaste Lime ja veel paljud teised. Katsetatakse ärimudeleid, võideldakse klientide pärast ja muudetakse igapäevaseks harjumuseks seda, mida paar aastat tagasi veel olemaski ei olnud. Eesti start-up Comodule võimaldab nüüd kergsõidukid ka nutikamaks muuta, et sõidukit oleks kergem oma vajadustele sobivaks seadistada ning igal ajahetkel nende asukohta jälgida.
Ainuüksi asjaolu, et Taxify muutis enda hästi sissetöötatud kaubamärgi Boltiks, on kõnekas fakt ja näitab, kui suur ärivõimalus peitub uut tüüpi sõidujagamisteenustes, mis ei ole enam vaid autopõhised.
Nutimaja saab standardiks
Uued lahendused kinnitavad jõudsalt kanda ka ehitussektoris. Kes meist poleks tundnud, kuidas koosolekusaalis saab „õhk otsa“ ja pea hakkab valutama. Mõnevõrra kurb tõsiasi on, et keskmiselt viibivad inimesed koguni 90% ööpäevast siseruumides. Samas jäetakse tähelepanuta, et paljudel juhtudel on majade siseõhk koguni viis korda halvema kvaliteediga kui õues. Nii puutumegi üha rohkem kokku sellega, et lastel esineb sagedamini astmat ja nahaprobleeme, täiskasvanud on rohkem väsinud ning vähese loomuliku valguse puudumise tõttu halvas tujus. Eestlaste leiutatud ja siin toodetav Airobot suudab selle probleemi lahendada mängleva kergusega. See on isemõtlev soojustagastusega ventilatsiooniseade, mis otsustab ise, millal õhuvoolu hulka suurendada või vähendada.
Regulatsioonid näevad ette, et varsti peavad kõik majad olema liginullenergia hooned. Ehitusringkondades murtakse pead, kuidas seda eestlaste ostujõu ja hinnatundlikkuse juures tagada. Tarbijad arvavad aga sageli ikka veel, et taastuvenergia kasutamine elamutes on väikse ringkonna aktivistide nišihuvi, mis suuremat hulka inimesi niipea ei mõjuta. Põhjuseid leitakse alati – päikesepaneelid on kallid ja koledad, tuulikutest saadav energia on tore küll, aga oma kodukandi lähedale neid keegi ei soovi jne. Kõik on inimlikud ja arusaadavad arvamused.
Tegelikkuses pakub juba täna näiteks Roofit.solar metallist päikesekatuseid ehk ühendab traditsioonilise katuse ja päikesepaneeli. Hea ja tõhus lahendus neile, kes plaanivad uut maja ehitada või olemasolevat renoveerimise käigus energiatarbijast energiatootjaks muuta.
Rohetehnoloogia kui ärivõimalus
Rohetehnoloogia ei ole mitte moesõna, vaid reaalne ärivõimalus. Võimalus teha maailmamuutvat äri keskkonda säästval viisil. Teaduspargis Tehnopol näeme juba täna, et sellest võimalusest haaravad kinni üha uued ettevõtjad ning sellist vastutustundlikku äri hindab ka üha rohkem tarbijaid.
Regulatsioonid soosivad keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu ning ka investorite vaatest muutub pilt üha huvitavamaks – ühel poolt ulatusid möödunud aastal tehtud investeeringud ainuüksi energiavaldkonnas sadadesse miljarditesse dollaritesse. Teisest küljest tuleb pidevalt turule uusi ägedaid start-up'e koos uute põnevate ja keskkonda säästvate toodete ja teenustega, millesse investeerimine toob tulevikus investorile mitmekordset kasu.
Seega, kui seni teadaolevalt on Branson investeerinud Eesti ükssarvikusse nimega TransferWise, siis on vaid aja küsimus, kui ka Eesti paljutõotavad rohetehnoloogialahendused ärimagnaadi tähelepanu pälvivad.
Selgus parim roheidufirma
• Kesk- ja Ida-Euroopa suurima roheidufirmade konkursi PowerUp! Eesti finaalis valis žürii üheksa osaleja seast parimaks Roofit.solari. Võitja esindab Eestit 21. mail Krakówis aset leidval lõppvõistlusel. 65 000eurose auhinnafondi ning võimalike investeeringute nimel võistlevad finalistid 14 Euroopa riigist.
• Eesti finaali võitja Roofit.solari idee seisneb innovaatilises kaks ühes päikeseelektrit tootvas metallist katusematerjalis, mis asendab tavapäraseid katusekatte- ja fassaadimaterjale.
• Eesti finaali võitja valiti välja üheksa idee seast, mida idufirmad esitlesid žüriile, publikule ja valdkonna spetsialistidele.
• Eesti finaali žüriisse kuulusid Tehnopol Startup Inkubaatori juht Martin Goroško, BaltCap Growth Fund partner Heidi Kakko, InnoEnergy investeerimisjuht Lukasz Skarka, EBAN – Euroopa äriinglite võrgustiku juhatuse liige Priit Rohumaa ja Tera Ventures asutaja Stanislav Ivanov.
• Rohetehnoloogia idufirmade konkurss toimub viiendat korda. Tänavu esitati konkursile 24 riigist ligi 300 ideed. Loe lisaks https://powerup.innoenergy.com/.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Keskkond
- Idufirma
Hetkel kuum