Kuidas Ratase valitsus saaks ettevõtjatelt hea hinde?

Palusime eelmisel nädalal enam kui 300 toimetuse poolt valitud isikul avaldada arvamust, mis peaks olema uue Eesti valitsuse prioriteetne tegevussuund. Kokku laekus ligi 100 vastust ning nendest vastustest tehtud kokkuvõte ilmus eile Äripäevas.

On ebatõenäoline, et Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus lahendab ära mõlemad olulised probleemid, millele arvamusliidrid tähelepanu juhtisid. Võõrtööjõule seatud piirangute kaotamine läheb risti EKRE seniste väljaütlemistega. Riigireformi käima lükkamiseks on aga uus valitsusliit kõige parem kooslus märtsis valitud riigikogus.

Kuigi võõrtööjõu piirangute osas leevendust loota pole, siis soovitan valitsusel eesotsas EKRE juhtidega kaaluda üht ettepanekut, mille tegi IT-firma Columbus Eesti juht ja omanik Ivo Suursoo eile Äripäeva raadiosaates "Kuum tool". Ta soovitas katseliselt kaotada kaheks aastaks ära kõik piirangud võõrtööjõule, et siis pärast seda otsustada, kuidas tööjõuturgu riigi poolt edasi reguleerida.

See on hea idee mitmel põhjusel. Esiteks saame teada kui palju on Eestis üldse võõrtööjõudu ja kui suur see vajadus on. Praegu kehtib meil küll kvoot, kuid tegelik võõrtööjõu hulk on kordades suurem, sest kasutatakse legaalseid ja illegaalseid skeeme tööjõupuuduse leevendamiseks.

Teiseks näeme ära, millised sektorid võõrtööjõudu vajavad ja riik saab tulevikus seda piirangute taaskehtestamisel arvestada.

Kolmandaks, Eesti riigil tekib riigieelarvesse täiendav tuluallikas. Praegu jääb valdava osa Eestis töötava võõrtööjõu pealt maksuraha laekumata. Välistööjõu legaliseerimine on tõhus tuluallikas pensionikassale, haigekassale ja riigieelarvele tervikuna. Mitmedki valimislubadused saab täidetud, näiteks tõsta erandkorras pensione.

Neljas argument tööjõupiirangute kaotamise poolt puudutab riigi enda investeeringute plaani. Kui sel nädalal Eesti riiki juhtima asunud koalitsioon soovib kiirendatud tempos ja riigi laenukoormust suurendades teha ära lubatud infrastruktuuri investeeringud, siis suureneb ehituses võõrtööjõu vajadus veelgi. Seetõttu on hea teada, kas välistööjõuga seotud riskid ikkagi realiseeruvad või millises ulatuses need riskid realiseeruvad ja kuidas neid maandada.

Olen aga ka varem saanud aru, et see mis minule võib tunduda igati tark ja mõistlik, ei pruugi nii tunduda poliitikutele. Seetõttu võib olla üpris kindel, et uus valitsus tööjõule kehtestatud piiranguid leevendama ei asu.

Mõnedes majandussektorites aitab aga tööjõupõuda leevendada teise ettevõtjate ootuse realiseerumine. Pean silmas riigireformi ja bürokraatia vähenemist. Kui uus valitsus suudab muuta avaliku sektori efektiivsemaks, siis vabaneb suur hulk kvaliteetset tööjõudu, mis leiab kiiresti rakendust erasektoris. Bürokraatia vähendamisest ja riigireformist on räägitud Eestis aastaid ning selles osas on ka midagi ära tehtud, kuid see on olnud selgelt ebapiisav.

Jüri Raidla algatatud riigireformi sihtasutus pakkus välja hulga ideid, kuidas riigireformiga edasi minna. Nüüd on vaja poliitilist tahet ja mulle tundub, et tahe midagi sisuliselt muuta on kõige suurem just EKREs. Aga mitte ainult. Ka Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ning peaminister Jüri Ratas on riigireformi pidanud vähemalt sõnades oluliseks. Seega võib uskuda, et riigireform lükatakse uue valitsuse ajal käima. Seda eeldusel, et eile rahandusministeeriumi uksest sisse astunud Martin Helme väljub sellest majast ka tulevikus ikka selle sama Martin Helmena, kellena ta sinna bürokraatia juhtimiskeskusesse sisenes.