Artikkel
  • Kuula

    Euroopa Parlamendi nõrk lummus

    Euroopa Parlamendi valimistega on see häda, et keegi ei kipu seda üleeuroopalist esinduskogu väga valima, kirjutab Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.

    Erkki Bahovski
    Eelmisel korral ehk 2014. aastal jõudis Euroopa Parlamendi valimistest osavõtt madalaimale tasemele ehk 42,54 protsendini. Eesti vastav number oli veelgi väiksem – 36,52 protsenti. Riigikogu käis nüüd valimas 63,7 protsenti valijaskonnast ehk peaaegu kaks korda rohkem kui Euroopa Parlamenti viis aastat tagasi.
    Tasub meeles pidada, et Euroopa Parlament on ainus otse valitud Euroopa Liidu institutsioon. Aastast aastasse kahanev valimistest osavõtt tähendab, et Euroopa Liidu demokraatlik defitsiit üha kasvab. Tasub meeles pidada sedagi, et Euroopa Parlamendi pädevus on Euroopa aluslepingutega suurenenud ja seega pakub parlament kasvavat vastukaalu Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu Ministrite Nõukogule.
    Küsimus, mida on küsitud ilmselt juba miljon korda, aga mis tuleb ikkagi uuesti eelpool toodud asjaolude valguses esitada, on, miks on huvi Euroopa Parlamendi valimiste vastu nii väike. Põhjusi võib pakkuda päris palju, kuid esmane Euroopa Parlamendi vastu huvi puudumise asjaolu on, et see esinduskogu jääb inimestele kaugeks. Inimesed ei taju Euroopa Parlamendi olulisust oma elus. Enamik liikmesriikide inimesi tunneb vaid oma riigi saadikuid, kuid parlamendi tööst arusaamiseks tuleks teada enamikku meppidest.
    Kurioosumite mäng
    Eesti saadikute hulga väiksus ja meedia puudumine Euroopa Parlamendist, välja arvatud olulistel hetkedel ERR, annab tugeva aluse oletada, miks Eestis on Euroopa Parlamendi valimised möödunud veelgi väiksema huviga kui mujal Euroopas. Eks meediale ole raske ka etteheiteid teha, sest Euroopa Parlamendi töö huvitavaks kajastuseks läheks vaja päris palju vaeva.
    Omakorda tähendab see kõik, et Euroopa Parlamendi tööd süstemaatiliselt ei jälgita ning Brüsseli ja Strasbourgi vahel pendeldav kogu pääseb uudistesse enamasti kurioosumitega. Nii näiteks teatas 2017. aastal soolise palgalõhe arutelul Poola konservatiivne eurosaadik Janusz Korwin-Mikke, et „naised peavad teenima vähem, sest nad on nõrgemad, väiksemad ja vähem intelligentsed. Nad peavad teenima vähem. See on kõik“. Või 2017. aasta juuli, kui Malta eesistumise kokkuvõttele ilmus vaid 5 protsenti saadikuist, missugune tõik pani Euroopa Komisjoni presidenti Jean-Claude Junckerit nimetama parlamenti „naeruväärseks“.
    Kasvav euroskeptitsism võib tähendada, et senised kaks suurimat Euroopa Parlamendi parteid – sotsid ja Euroopa Rahvapartei (EPP) – saavad kahe peale vähem kui 50 protsenti kohtadest. See paneb nad koostööd tegema teiste parteidega, mis muudab otsusteni jõudmise parlamendis keerulisemaks. Veelgi rohkem hägustab pilti tõenäoliselt euroskeptikute hulga suurenemine. Kokkuvõttes muutub Euroopa Parlament töövõimetumaks ja euroskeptilisemaks. Segadust külvab veelgi see, et suure tõenäosusega asub ametisse umbes 400 uut saadikut ja neil võib kohanemine parlamendi tööga veidi aega võtta.
    Samas on Euroopa Parlament ise aru saanud demokraatliku defitsiidi probleemist Euroopa Liidus ja teatanud, et ükski Euroopa Komisjoni presidendi kandidaat (nn Spitzenkandidat) ei lähe parlamendis kinnitamisele enne, kui talle on õnnistuse andnud Euroopa Parlamendi parteid. Ent Euroopa Liidu Nõukogu tahab vana riikidevahelist kokkulepet selles, kellest saab uus Euroopa Komisjoni president. Sõnaga, mõõduvõtmine Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu vahel seisab alles ees.
    Kas kahekojaliseks?
    Riigikogu liige Jaak Madison on teinud ettepaneku, et igal liikmesriigil võiks olla Euroopa Parlamendis sama palju kohti. Huvitav, kas Madison mõtles ka samasugusele ühetaolisusele, kui jutt läheb liikmesriikide rahalisele panusele Euroopa Liidu eelarvesse? Ka Eestis on erineva elanikkonna hulgaga valimisringkondadel erinev hulk mandaate. Keegi ei arva, et Lääne-Virumaal võiks olla sama palju mandaate kui näiteks Tallinnal.
    Samas on tehtud ettepanekuid, et Euroopa Parlament võiks muutuda kahekojaliseks, nagu seda on USA Kongress, mis koosneb rahvaarvu järgi valitavast Esindajatekojast ning Senatist, kus igal osariigil on kaks kohta. Aga säärane reform neelaks taas tublisti Euroopa maksumaksjate raha ning arvestades vähese huviga Euroopa Parlamendi vastu oleks ka äärmiselt ebapopulaarne.
    Brexit annab Eestile Euroopa Parlamendis senise kuue koha asemel seitse, sest parlamendi kohtade hulk muutub, osa kohti läheb varusse eeldatavate laienemiste jaoks ja osa saavad liikmesriigid (mitte kõik!). Seni on aga Brexiti venimise tõttu jäänud ebaselgeks, millal too seitsmes saadik ametisse saab astuda. Võib ka oletada, et Euroopa Parlamendi valimistulemused tekitavad Eestis pingeid koalitsioonis, kui arvestada, et Keskerakond kaotab pidevalt toetust ja Reformierakond on tõusuteel. Küsimusi tekitab ka see, kes ikkagi läheb erakondadest Brüsselisse ja kes tulevad nende asemel riigikokku. Aga eks me saa varsti teada.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.