Vastukaja: äridiplomaatia vajab selget vastutajat ja kestvat rahastust

Ideaalis peaks ettevõtlus toimuma ilma riigi sekkumiseta, praktikas jääksid paljud ekspordi- ja ärivõimalused riigi toeta kasutamata, kirjutab välisministeeriumi äridiplomaatia osakonna peadirektor Priit Kallakas.

Eesti äritegemisviis Aafrikas ei tööta, ütleb Eesti suursaadik Daniel Schaer: et ennast seal sisse süüa, on vaja teada reegleid. Siis võivad jõupingutused end ehk ära tasuda.

Eesti võiks kujuneda laevade ümberehituskeskuseks, mis annab sadadele tööd ja toob riigikassasse sadu miljoneid. Võimalusi on veelgi, kirjutab kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kaupo Läänerand

Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.