Kristjan Liivamägi: aeglase majanduskasvuga kohanemine saab eestlasele olema suur väljakutse
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Nädala lood: probleemne automüüja võlus panga ära, pensionifondid said ootamatu löögi
Äripäev kirjutas esmaspäeval, kuidas Coop Pank jagas aastaid raha Tšehhi autoskeemi püsti pannud ettevõttele JMV, kuigi krahhi ennustavad märgid olid õhus juba siis, kui automüüjad pangauksest sisse astusid.
Et tegu on riskantse kliendiga, mõistab nüüdseks ilmselt ka börsifirma Coop ise, sest viskas sel kuul JMV üle parda.
Ohutuled oleks võinud pangas vilkuma hakata ka tunduvalt varem. Millegipärast seda ei juhtunud.
Äripäev kirjutas juhtkirjas, et Coop Pank oli JMV autoäri finantseerides liiga ahne laenuportfelli kasvatama ning see maksis neile valusalt kätte. Ja see on veel kahest võimalikust seletusest see leebem, märkis toimetus.
“See on lugu, mille refrääniks too börsil noteeritud kodumaine pank sugugi olla ei tahaks,” kirjutas Äripäev juhtkirjas.
Päikesepaneelide omanikud said halva uudise
Hiljuti teatas suurim elektrienergia ostja väikestele tootjatele ebameeldiva uudise – alates augustist võtab Eesti Energia iga nende müüdud kilovatt-tunni pealt kümme korda suurema marginaali. Seega võib päikesepaneelide park mõne jaoks muutuda kahjumlikuks ettevõtmiseks.
Ettevõte teatas, et hakkab alates augustist iga võrku müüdud kWh eest võtma 1,1 senti. Vaatamata väikesele summale tähendab see paljude päikeseenergia parkide omanike jaoks üle 1000% kasvu ja paneb nad kahtlema elektrienergia tootmise otstarbekuses.
“Mul mingeid plaane konkreetselt ei ole, aga kui lepingupartner tõstab ühepoolselt oma kasumiosa 10 korda, s.o 1000%, vähendades sinu teenitava miinimumini, ei näe ma, mis mõtet on jätkata,” jagas oma mõtteid 16 MWh suuruse aastase võimsusega päikesepargi omanik Jaan Rekkor.
Pensionifondid said ootamatu löögi
Kiired muutused valuutaturul sel aastal ei ole jätnud mõjutamata ka pensionifonde: euro tugevnemine kukutas hoolimata kasvavatest turgudest enamiku pensionifonde sel aastal miinusesse. Fondihaldurid soovitavad aga teistele aspektidele tähelepanu pöörata.
Hetkel kuum
Aktsiaindeksid ületasid kõik raskused ja jõudsid uute rekorditeni. Kuid Euroopa investorite portfellidesse see kasv ei jõudnud - seda tõsiasja kajastavad hästi Eesti pensionifondide statistilised andmed, millest selgub, et alates aasta algusest on kasumis vaid kolmandik II samba ja neljandik III samba fondidest. Üks põhjus selliseks fondide ja turu ebakõlaks on tugev euro ja nõrk dollar.
Kristjan Liivamägi: eestlast ootab ees karm kohanemine
Sel nädalal käis Äripäeva raadio ühes kuulatuimas saates “Kuum tool” majandusteadlane ja investor Kristjan Liivamägi. Ta ütles saates, et eestlastel seisab ees karm kohanemine, sest seni majandust edasi aidanud pärituul on kadunud ning ees ootab väiksema majanduskasvu periood.
“Eestlastel saab olema väga suur väljakutse, kuidas kohaneda ja aktsepteerida seda, et me oleme Euroopa riik, kes ei kasvagi enam 3‒5% aastas, vaid kasv tuleb heal juhul keskmiselt 2% aastas,” ütles Liivamägi.
“Kohandumine ei tule lihtsalt, aga mida kiiremini seda aktsepteerida, seda lihtsam on minna oma eluga edasi,” lisas ta.
Saates tuli juttu veel Euroopa ja eelkõige Saksamaa majanduse kasvupotentsiaalist, Euroopa Keskpanga edasisest intressipoliitikast ning muutustest Liivamäe investeerimisportfellis, kus on vähenenud USA aktsiate, kuid suurenenud Euroopa aktsiate osakaal. Juttu tuli ka uute investeeringute suunast, sealhulgas küberturvalisusest, ja sellest, miks volatiilsus turgudel ei peaks investoreid heidutama.
Urmas Sõõrumaa loobus linnapeaks pürgimisest
Tallinna poliitikamaastikul selgus sel nädalal, et Reformierakond siiski ei moodusta Urmas Sõõrumaa eestvedamisel ajutist linnavalitsust ja Reformierakond läheb Tallinna volikogu opositsiooni.
Põhjus, miks Sõõrumaa ei loo linnavalitsust, on see, et tema visiooni proovitakse määrida vandenõuteooriatega, teatas Reformierakond.
Urmas Sõõrumaa osaleb saabuvatel kohalike omavalitsuste valimistel Reformierakonna linnapeakandidaadina, et saada Tallinna juhtimiseks valijate mandaat.
“Pärast selle nädala kõnelusi volikogu erakondadega ning avalikke rünnakuid nii minu enda kui ka Reformierakonna inimeste vastu otsustasin linnapeaks mitte kandideerida. See ei olnud kerge otsus, kuid hoolikalt kaalutletud ja usun, et vastutustundlik samm. Olen erakonnale tänulik selle usalduse ja võimaluse eest pealinna juhtimiskriisi lahendada, ent kujunenud tingimustes me oodatud tulemust ei saavuta,“ selgitas Sõõrumaa.
Reedel rääkisid Äripäeva ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”, et ehkki Reformierakonda on peetud osavaks poliitiliste manöövrite tegijaks, oli Tallinna võimuvõitlus pigem tööõnnetus, mis ei toonud kaasa soovitud tulemusi.
Reformierakonna Tallinna linnapeakandidaat Urmas Sõõrumaa jätab kontrollimatu mulje, kuna ei kuulu erakonda. See seab ta Tallinna linnapeakandidaadina kehva positsiooni, eriti võrreldes kogenud poliitikutega nagu Mihhail Kõlvart või Urmas Reinsalu, märkis ajakirjanik Lauri Leet.
Sõõrumaa valik Reformierakonna kandidaadiks tekitab tõsiseid kahtlusi: lisaks parteitusest ja näivast kontrollimatusest võivad Tallinna tasandil tekkida ulatuslikud huvide konfliktid tema äritegevuse tõttu.
Äripäev eetris: Sõõrumaa paneb linnapeakandidaadina halba positsiooni üks asi
Lisaks käsitleti saates käibemaksu tõusu ning arutleti, kas toidule peaks kehtima käibemaksuerisus. Ajakirjanikud rääkisid ka JMV ärist ja selle seotusest Coop Pangaga.
Bolti kahjum ületas 100 miljoni euro piiri
Sel nädalal kukkus paljude ettevõtete jaoks tähtaeg esitada eelmise majandusaasta aruanne. Üks silmapaistvamaid tulemusi tuli Eesti ükssarvikult Bolt, kelle käive jõudis möödunud aastal 2 miljardi euro lähedale ning ettevõtte puhaskahjum süvenes enam kui 102 miljoni euroni.
Bolti müügitulu küündis mullu 1,99 miljardi euroni, üle-eelmisel aastal teenis ettevõte käivet veidi üle 1,7 miljardi euro, mis tähedab, et ükssarvik suutis käivet kasvatada 17% võrra.
Samuti pakkusid lugejatele palju huvi teiste ettevõtete tulemused, nende seas näiteks “Äriperekonna firma maksab 6 miljonit dividende”, “Maksukuriteos süüdistatav ettevõtja määras endale priske dividendi”, “Poodide ehitamise lainel ettevõtjad võtsid mitu miljonit eurot dividendi”, “Suurettevõtja Peeter Luige firma ärikasum kerkis üle kahe korra” ja “Euroopas tootmist laiendav Metaprint kahekordistas kasumi”.
Seotud lood
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele