• OMX Baltic0,11%296,3
  • OMX Riga0,03%918,83
  • OMX Tallinn0,19%2 023,12
  • OMX Vilnius0,2%1 223,78
  • S&P 5000,32%6 501,86
  • DOW 300,16%45 636,9
  • Nasdaq 0,53%21 705,16
  • FTSE 100−0,16%9 201,79
  • Nikkei 225−0,26%42 718,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%94,12
  • OMX Baltic0,11%296,3
  • OMX Riga0,03%918,83
  • OMX Tallinn0,19%2 023,12
  • OMX Vilnius0,2%1 223,78
  • S&P 5000,32%6 501,86
  • DOW 300,16%45 636,9
  • Nasdaq 0,53%21 705,16
  • FTSE 100−0,16%9 201,79
  • Nikkei 225−0,26%42 718,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%94,12
  • 21.06.19, 06:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Maksuekspert: mõttetust toetusest peab saama loobuda

Riik üritab pidevalt tõsta makse, et tasuda toetusi inimestele, kes seda tegelikult ei vaja. Rikkamatele tuleks pakkuda võimalust loobuda ebavajalikust toetusest vaesemate kasuks, kirjutab ettevõtluskõrgkooli Mainor maksuõppejõud Janus Paurman.
Janus Paurman.
  • Janus Paurman.
  • Foto: Erakogu
Eri sotsiaaltoetused on riigile kõige suurem kulu, mis moodustavad enam kui 3 miljardi euroga aastas kolmandiku riigieelarve kogumahust. Näiteks kulub tänavu peretoetusteks 300 miljonit eurot ning osa sellest läheb inimestele, kel pole tegelikult toetust vaja ja kes oleks nõus sellest hea eesmärgi nimel loobuma. 60eurone lapsetoetus ei mõjuta eriliselt jõukama pere sissetulekut, küll on aga vaesemate jaoks eluliselt oluline. Paljud rikkamad isegi ei tea, kui palju riik neile iga kuu üle kannab.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 28.08.25, 16:02
Kodud ja talud energiasõltumatuks väikeste tuulegeneraatoritega
Eesti on vaikselt tõusnud üheks Euroopa silmapaistvamaks edulooks taastuvenergia vallas. 2022. aastal moodustas taastuvenergia 38,5% kogu riigi energiatarbimisest, mis oli viies kõrgeim näitaja Euroopa Liidus. Võrdluseks oli EL-i keskmine 2023. aastal vaid 24,5%, mis näitab, et Eesti saavutused on Euroopa keskmisest märgatavalt kõrgemad.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele