Maiko Kalvet: ei maksa käega lüüa, kui hüvitist ei maksta

Viimasel ajal on sagenenud teated lendude hilinemiste kohta. Euroopa õhuruumis on sel suvel oodata ajaloo suurimaid ummikuid, nii et paljud puhkusele sõitjad peavad arvestama, et puhkusele minek või sealt tulek võib hilineda tunde ning halvimal juhul päevi.

Lennureisijad peaksid teadma, et lennuettevõtjal on kohustus lennu tühistamise või hilinemise korral tagada reisijatele ooteajaga võrreldes piisav söök ja jook. Kui lend lükkub järgmisele päevale, on reisijal õigus ka majutusele. Lisaks on reisijatel õigus hüvitisele, mis sõltuvalt lennu vahemaast on kuni 600 eurot. Hüvitise saamiseks tuleb reisijal pöörduda esmalt lennuettevõtte poole.

Praktika näitab, et esimesele pöördumisele vastavad lennuettevõtjad üldjuhul eitavalt. Hüvitise maksmisest keeldutakse, tuginedes väitele, et lennu hilinemise või tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud. Levinumaks keeldumise põhjuseks on tehniline rike. Siinkohal tasub silmas pidada, et kohtupraktika kohaselt ei vabasta lennuki tehniline rike lennufirmat hüvitise maksmise kohustusest. Erakorralisteks asjaoludeks, mille korral lennufirma ei pea hüvitist maksma, on vaid need sündmused, mis oma olemuselt või päritolult ei ole lennufirma tavapärasele tegevusele omased ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt. Siia alla kuuluvad näiteks halbadest ilmastikuoludest tingitud lennujaama ülekoormatus või lennuki kokkupõrge linnuga.