26. juuni
Jaga lugu:

Annika Jaakson: miks mitte hakata võluriks?

IKT valdkond on kuiv ja igav ainult siis, kui sellest nii mõelda, kirjutab teadussaate "Rakett 69" finalist, sügisel Tartu Ülikoolis arvutiteadust õppima asuv Annika Jaakson.

Annika Jaakson.  Foto: Marko Usler

Kui inimesed mõtlevad reaalainetest, siis tavaliselt peavad nad silmas matemaatikat ja füüsikat. Need omakorda on ained, mis koolitunnis tundusid tõenäoliselt kuivad ja igavad. Vähem mõeldakse sellele, et nende teaduste praktilised rakendused on tegelikult informaatika ja inseneeria, mida on maailmas vaja igal pool, arvutitest majaehituseni. Isegi trigonomeetria muutub kümneid kordi huvitavamaks, kui seda tuleb kasutada arvutimängus kujundi pöörlema panemiseks.

Informaatika ja muude reaalaineteni ei pea kindlasti jõudma kuueaastaselt ja kindla teadmisega, et see on su elu kutsumus. Minul isiklikult ei olnud kuni umbes 8. klassini isegi ettekujutust, mis asi on programmeerimine. Samas oli mul olemas ettekujutus programmeerijatest ja arvutiinimestest kui võluritest, kes suudavad selle igapäevase masinaga korda saata imesid – ja ma teadsin, et tahan ühel ilusal päeval samasuguseks võluriks saada.

Minu esimene üritus programmeerimist õppida oli 14aastaselt, kui püüdsin interneti kaudu tutvuda C programmeerimiskeelega. Olles mitte eriti motiveeritud teismeline, kel lisaks palju muid hobisid ja tegemisi nagu muusika, ma sellega eriti kaugele ei jõudnud. Siiski sain mingi väga ähmase ettekujutuse, mida programmeerimine endast kujutab.

Tuleb end tagant tõugata

Ühtlasi õpetas see mulle väga olulise tarkusetera – huvi valdkonna vastu ei tähenda veel motivatsiooni sellega põhjalikult tegeleda. Selleks, et areneda ja uusi teadmisi saada, tuleb ennast kuidagi innustada ja tagant tõugata, leida mõni projekt, mis sunnib õppima ja paremaks saama. See võib olla koolitöö, aga võib-olla hoopis mõni kodusem ettevõtmine ja nikerdamine, näiteks roboti ehitamine või arvutimängu valmistamine.

Keskkoolis sain võimaluse oma IT-huvi natuke praktilisemalt rakendada, hakates tegelema 2D arvutimängude loomisega ja minnes praktikale ESTCube'i pardaarvuti tiimi. Kui enne ma veel täpselt ei teadnud, kas programmeerimine ikka on päris minu teema, siis pärast seda sain vastuse: jah, on küll! Õppisin ka seda, et IT-maailm on kohutavalt lai ning programmeerimine ja arendajad moodustavad sellest ainult osa. Programmeerimises omakorda on nii palju eri harusid ning väljundeid, et kokkuvõttes võib vabalt leida kaks “itiinimest”, kes sama keelt justkui ei räägikski.

IKT valdkond on kuiv ja igav ainult siis, kui sellest nii mõelda. Ent tegelikult vahet pole, mis valdkonnast käib jutt: kui läheneda teemale uudishimu ja innuga, muutub põnevaks ka pealtnäha igavaim aspekt sellest. IT-maailmas on väga palju võimalusi karjääriks ja eneseteostuseks ning see väärib avastamist ja lähemalt tundmaõppimist. Nii et kõik, kes te vähegi tunnete huvi arvutiteaduse vastu, kasvatage oma huvi ja teadmisi valdkonnas. Äkki leiate ka endas soovi saada võluriks.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi noortele suunatud kampaania „dIKTeeri oma tulevik“ aitab kummutada digivaldkonnaga seotud müüte ja murda stereotüüpe. Kampaania programm aitab endale sobiva eriala valikul tutvuda info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialade võimalustega. Lisainfot leiad siit.

Jaga lugu:
Hetkel kuum