Tiit Terik: Rail Balticu lisaboonus – maaelu säilitamine

Rahandusminister Martin Helme plaan näeb ette alustada põhimaanteede neljarajaliseks ehitamist, kavatsuse kohaselt algaksid tööd juba 2021. aastal – kuid kust tuleb tööjõud, millised ettevõtted hakkavad averuse raames ehitusest enim kasu saama ja kuidas mõjutab see Rail Balticu ehitust, räägime juba esmaspäevases Äripäeva raadiosaates "Kuum tool".

Rail Balticul on märkimisväärne potentsiaal lisaks mitmele muule suunale ka Aadria mere suunas kulgema hakkavas transpordikoridoris, sealhulgas Aasiaga seotud kaubaga, arvab majandusteadlane, Tallinna Ülikooli professor Erik Terk, kelle eestvedamisel valmis hiljuti vastav analüüs.

Esimesed rahvusvahelised kontsernid on näidanud üles huvi osaleda Rail Balticu rajamises, mistõttu leiavad kohalikud ettevõtjad, et Baltimaid Euroopaga ühendavast raudteeprojektist võib saada geopoliitiline köievedu, kus hakkavad võistlema peaasjalikult Hiina ja Euroopa suurfirmad.

Suured klaaspinnad, motoriseeritud lükanduksed ja keerukad fassaadilahendused vajavad tootjat, kes oskab arhitektuurse idee teostatavaks lahenduseks muuta. Lümico toodab Tallinna piirkonnas alumiiniumaknaid, -uksi ja -fassaade ning kasutab projektides Reynaersi, Aluprofi, Aluroni, Vitrocsa ja teiste tootjate süsteeme. Ettevõtte enam kui 14-aastase kogemuse kõrval on selle tugevuseks oma projekteerijad, tootmine ja paigaldusmeeskonnad.