Tiit Terik: Rail Balticu lisaboonus – maaelu säilitamine

Rahandusminister Martin Helme plaan näeb ette alustada põhimaanteede neljarajaliseks ehitamist, kavatsuse kohaselt algaksid tööd juba 2021. aastal – kuid kust tuleb tööjõud, millised ettevõtted hakkavad averuse raames ehitusest enim kasu saama ja kuidas mõjutab see Rail Balticu ehitust, räägime juba esmaspäevases Äripäeva raadiosaates "Kuum tool".

Rail Balticul on märkimisväärne potentsiaal lisaks mitmele muule suunale ka Aadria mere suunas kulgema hakkavas transpordikoridoris, sealhulgas Aasiaga seotud kaubaga, arvab majandusteadlane, Tallinna Ülikooli professor Erik Terk, kelle eestvedamisel valmis hiljuti vastav analüüs.

Esimesed rahvusvahelised kontsernid on näidanud üles huvi osaleda Rail Balticu rajamises, mistõttu leiavad kohalikud ettevõtjad, et Baltimaid Euroopaga ühendavast raudteeprojektist võib saada geopoliitiline köievedu, kus hakkavad võistlema peaasjalikult Hiina ja Euroopa suurfirmad.

Andmekeskuste investeeringute Eestisse jõudmine ei sõltu üksnes riigi energiapoliitikast. Määravaks võib saada see, kas kohalikud omavalitsused suudavad kiiresti välja pakkuda sobivad asukohad, korraldada menetlusi paralleelselt ning selgitada kogukonnale suure digitaristu projektiga kaasnevaid positiivseid külgi. Just praegu on parim aeg n-ö rongile hüpata, sest hiljutised Google’i megainvesteeringud Soome on toonud ka Eesti rohkem välisinvestorite huviorbiiti. Soome ja Rootsi edulugu tugineb majanduspoliitikal, mille vundamenti on laotud üle kahekümne aasta, kuid Eestilgi on omad trumbid varuks.