Poliitikute, kuid ka majandusteadlaste suhtumist riigivõlga ja eelarvedefitsiiti on ümber defineerimas aina süvenev intressimäärade langus, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor oma nädalakommentaaris.

- Mihkel Nestor.
- Foto: Raul Mee
Nii mitmegi riigi jaoks pakub praegune intressikeskkond võimalust võtta laenu tingimustel, kus võlausaldajad on neile laenamise eest nõus isegi peale maksma. Sellises pahupidi keskkonnas on kahtluse alla seatud majandusteaduse käibetõde, et suurem riigivõlg tuleb tulevikus tasuda maksutõusude abil. Erinevalt lihtinimesest on riigi eluiga vähemalt teoreetiliselt piiramatu. See omakorda tähendab, et miski ei takista riigil tasuda vanasid võlgasid uute laenude abil – vähemalt seni, kuni finantsturud tema võimesse laen tasuda usuvad. Seda trikki on jõukad lääneriigid kasutanud juba aastakümneid, tasudes reaalselt vaid intressimakseid laenu põhiosalt.
Seotud lood
Värske Freedom24 analüüs toob välja, et Balti riikide – Eesti, Läti ja Leedu – investorid jälgivad aktiivselt globaalseid trende tehisintellekti, tehnoloogia ja krüptovaluutade vallas, kuid samas avalduvad neil selged rahvuslikud eelistused ja erinevad investeerimisstrateegiad. Eesti investorid paistavad silma lähenemisega, mida iseloomustab eklektilisus ja kõrge risk, samal ajal näitavad nende Balti naabrid vastandlikke tendentse spekulatiivsete ja tasakaalukamate strateegiate suunas.