Poliitikute, kuid ka majandusteadlaste suhtumist riigivõlga ja eelarvedefitsiiti on ümber defineerimas aina süvenev intressimäärade langus, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor oma nädalakommentaaris.

- Mihkel Nestor.
- Foto: Raul Mee
Nii mitmegi riigi jaoks pakub praegune intressikeskkond võimalust võtta laenu tingimustel, kus võlausaldajad on neile laenamise eest nõus isegi peale maksma. Sellises pahupidi keskkonnas on kahtluse alla seatud majandusteaduse käibetõde, et suurem riigivõlg tuleb tulevikus tasuda maksutõusude abil. Erinevalt lihtinimesest on riigi eluiga vähemalt teoreetiliselt piiramatu. See omakorda tähendab, et miski ei takista riigil tasuda vanasid võlgasid uute laenude abil – vähemalt seni, kuni finantsturud tema võimesse laen tasuda usuvad. Seda trikki on jõukad lääneriigid kasutanud juba aastakümneid, tasudes reaalselt vaid intressimakseid laenu põhiosalt.
Seotud lood
Möödunud aastal registreeris Läti oma seni suurima aastase välisinvesteeringute mahu, kaasates üle miljardi euro. Läti Investeerimis- ja Arenguagentuuri andmetel asus 31 suuremast investeerimisprojektist 20 Riias. Möödunud aastal ületasid Leedu investeeringud Eesti omi 40 korda.