Kui kogu avalikus ruumis väljendatav hukkamõist viidaks ka füüsilisel tasandil täide, siis oleks Eesti kliimasoojenemise vastase võitluse esirinnas ning esimene riik maailmas, kes 100% inimestevaba ökoriigi tiitli välja teeniks. Seda muidugi postuumselt, kirjutab ettevõtja Argos Kracht.

- Argos Kracht.
- Foto: Andras Kralla
Eelkõige mõistame hukka (kas grupiviisiliselt või indiviididena) inimesi, kes vastutavad meie ühiskonna toimimise juhtimise eest. Poliitikud, ametnikud, ettevõtjad, ärimehed ja juhid - kõik saavad varem või hiljem verbaalse kuklalasu. Sageli aga tulistatakse hoopis kuulipildujaga ehk hulgakaupa, mida on tavaks teha Facebooki ja meediaväljaannete kommentaariumide vahendusel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.