See, mis kogumispensioni reformiga saabub ja mida tegelikult soovitakse, on väga erinev, hoiatavad NOVE vandeadvokaadid Urmas Volens ja Veiko Vaske.

- Riigikogu spiikri haamer.
- Foto: Raul Mee
Kujutagem endale ette ühte tavalist keskealist Eesti meest, kes on hariduse omandanud näiteks Eesti Põllumajandusülikoolis ja õppinud metsandust. Ta on käinud viimased kakskümmend aastat tööl, liitunud (vabatahtlikult) II pensionisambaga ja kogunud sinna raha, oletagem, et näiteks 28 774 eurot. Ühel mitte väga ilusal sügispäeval saab ta arstilt ebameeldiva sõnumi, et tal on raskete tagajärgedega haigus, mille edukaks raviks tuleks kasutada meetodeid, mis ei ole haigekassa rahastatavad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Ettevõtte kasv, äristrateegia muutused ja töötajate kasvavad ootused esitavad kontorite sisustamisele aina uusi väljakutseid. Paraku ei suuda paljud ettevõtted nende muutustega sammu pidada. Sageli ei märgata, et kontor ei toeta enam seda, kuidas inimesed tegelikult töötavad. Sisekujundajad näevad seda iga päev – ruumid justkui toimivad, aga nende tegelik potentsiaal jääb kasutamata. Just selle lisaväärtuse leidmine ongi see, millega sisekujundajad ettevõtteid toetada saavad.