• OMX Baltic−0,25%295,41
  • OMX Riga0,58%906,65
  • OMX Tallinn−0,24%2 036
  • OMX Vilnius−0,04%1 201,36
  • S&P 5000,04%6 373,67
  • DOW 30−0,1%44 588,1
  • Nasdaq 0,23%21 147,44
  • FTSE 1000,01%9 136,94
  • Nikkei 225−0,05%40 654,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,8
  • OMX Baltic−0,25%295,41
  • OMX Riga0,58%906,65
  • OMX Tallinn−0,24%2 036
  • OMX Vilnius−0,04%1 201,36
  • S&P 5000,04%6 373,67
  • DOW 30−0,1%44 588,1
  • Nasdaq 0,23%21 147,44
  • FTSE 1000,01%9 136,94
  • Nikkei 225−0,05%40 654,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,8
  • 06.03.20, 15:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Taavi Minnik: Türgi ja Venemaa vahel juba käib sõda

Venemaa ja Türgi vahel on hübriidsõda käinud juba mitu aastat, kuid suurem konventsionaalne konflikt ei oleks ei Putini ega Erdoğani huvides ning ainus, kes sellest võidaks, oleks Süüria diktaator Bashar al-Assad, kirjutab ajaloolane ja ajakirjanik Taavi Minnik.
Taavi Minnik.
  • Taavi Minnik.
  • Foto: erakogu
Venemaa ja Türgi on ajalooliselt Kaukaasia ning Musta mere ranniku pärast rinda pistnud alates 16. sajandist. Ajaloolased on kokku lugenud, et kolme ja poole sajandi vältel, aastatel 1568–1918, kulutasid Venemaa ja Türgi teineteisega sõdimisele 69 aastat. Kusjuures Vene-Türgi sõdasid eraldas teineteisest keskeltläbi üks inimpõlv: tapeldi, siis taastuti, siis jälle tapeldi ja nii edasi. Kogu tänapäevaste Vene-Türgi suhete eelloo ümberjutustamine veniks pikale, seetõttu võib esile tuua ühe üldise seaduspära Vene-Türgi sõdadest 18.–19. sajandil. Nimelt õnnestus Vene armeel türklasi lüüa lahinguväljal, kuid läbirääkimistelaua taga läks türklastel korda sõjalised kaotused enamasti ümber pöörata ja venelaste sõjaline edu samahästi kui ära nullida. Mõlemad rahvad –nii venelased kui ka türklased – on ilmselt põhjusega uhked oma diplomaatiliste traditsioonide üle, kuid võib öelda, et türklased on selles vallas venelastest edukamad olnud.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.07.25, 09:00
Välismaised kinnisvaraprojektid teie portfellis: kuidas investeerida koos professionaalidega ja teenida kuni 11% aastatootlust?
Suuremat tootlust ja portfelli mitmekesistamist otsivad investorid pöörduvad üha enam välisturgude kinnisvara poole. Tundmatutele turgudele iseseisvalt investeerimine on aga aeganõudev ja keerukas, nõudes nii spetsiifilisi teadmisi kui ka paindlikku riskijuhtimist. Seetõttu on professionaalsed ühisrahastusplatvormid viimasel ajal kiiresti populaarsust kogunud – need valivad välja paljulubavaid kinnisvaraprojekte välismaal ja tagavad sujuva investeerimisprotsessi.

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    1 k 17 p 14 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele