Mart Kivastik: haige rahvas, kelle elu muudeti ebardlikuks
Selmet rahvast rahustada, pani juht maski ette ja kuulutas rahvale süsimusta tulevikku. Mis ootab riiki kabuhirmus rahvaga, küsib Äripäeva essees kirjanik Mart Kivastik.
See lugu on pühendatud kõigile meie müüjatele, kes on virisemata oma tööd edasi teinud. Eriline tänu "minu omadele" Veeriku Selveris ja tolle kalapoes ning Tartu turuhoones.
Uus-Meremaal püüdsid vabatahtlikud tagasi vette aidata rannale uhutud pilootvaalu ehk tavagrindasid, enam kui 400 veeimetajast oli enamik paraku juba hukkunud, teatas keskkonnakaitseamet. Vaalade rannikule uhtumise põhjused on teadmata, ent osaliselt mõjutab seda ka kohalik geograafia. Lahe madal veetase tekitab vaalades segadust. Kui nad on juba lahte jõudnud, siis on neil keeruline sealt väljapääsu leida.
Sellised seletamatud vaalade ja delfiinide enesetapud tunduvad nii kohutavad. Nii mõistlike ja ilusate loomade puhul on sellest peaaegu võimatu aru saada. Miks selline enesetapp? Peab ju olema mingisugunegi põhjus? Nüüd, seoses koroonaviirusega hakkan ma asjast aru saama. Aga ma räägin algusest peale.
Tappev, aga üsna tühine
Kõigepealt ilmub ei tea kust viirus. Miskipärast Hiinast, aga sel polegi nii suurt tähtsust või kui isegi on, ei saa me seda kunagi teada. See viirus on igasuguste päris katastroofidega võrreldes üsna tühine elukas. Meie enda valmistatud tuumapommid võivad elu Maa pealt mõne päevaga pühkida. Miskipärast see meile muret ei tee ja eriolukorda ei põhjusta.
Aasia hiidlained tapsid hetkega 300 000 või rohkem inimest. Aga noh, mis seal siis ikka, Phuket ehitati üles ja elu läks edasi. Koroona aga on selles mõttes isegi õiglane, et tapab vaid väga vanu ja haigeid inimesi. Ohtlik muidugi, aga üleelatav.