Eelmisel aastal tehtud küsitlusuuringu kohaselt ületatakse kõige sagedamini ja kõige enam kiirust linnadevahelistel põhiteedel, seejärel kohalikel maanteedel ning kõige harvem ja vähem linnades ja asulates, kirjutab transpordiameti liiklusohutuse strateegialoome juht Alo Kirsimäe.
Foto: Andras Kralla / Äripaev
Transpordiamet alustab peagi keskmise kiiruse mõõtmise metoodilist uuringut, et leida parim viis liiklusohutuse parandamiseks ning turvalist liiklemist ohustavate saririkkujate liiklusest kõrvaldamiseks. Projekti ajal karistusi ei tehta ning isikuandmeid ei koguta, vaid analüüsitakse pseudonüümitud andmeid. Eesmärk on vähendada liikluses hukkunute arvu. Ilma täiendavate liiklusohutust suurendavate meetmeteta pole võimalik surmasid ja raskeid vigastusi vähendada.
Minul pole midagi selle vastu, kui politseinik mõõdab põõsas mu kiirust, sest tean, et need andmed ei salvestu kuhugi. Keskmise kiiruse tuvastamine on aga privaatsusesse sekkumine, mille jaoks on vaja ühiskonna nõusolekut, ütles advokaat Indrek Sirk Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?