Eesti liikluskultuur ja -ohutus on ajapikku tohutult arenenud. Aastas miljoni elaniku kohta hukkunud inimeste arv jääb alla Euroopa Liidu keskmise ning on väiksem kui sellistes riikides nagu Austria, Prantsusmaa, Belgia ja Itaalia.
Minul pole midagi selle vastu, kui politseinik mõõdab põõsas mu kiirust, sest tean, et need andmed ei salvestu kuhugi. Keskmise kiiruse tuvastamine on aga privaatsusesse sekkumine, mille jaoks on vaja ühiskonna nõusolekut, ütles advokaat Indrek Sirk Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Liiklusturvalisuses järgmise hüppe tegemiseks tuleks tegeleda mitte kümnel eri moel kiiruse mõõtmise, vaid palju raskemini fikseeritavatele väärkäitumistele tähelepanu pööramisega, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Autode tellimine Euroopast on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Põhjuseid on mitmeid: ostukäitumine on liikunud alates Covid-19 pandeemiast veebi, autot ei pea kohapeal otsimas käima, suurem mudelite ja varustusevalik ning nõudlus-pakkumus suhtest tulenevalt parem hinnatase. Ka Eesti maksukeskkond (CO₂-põhine automaks) suunab ostuotsuseid teadlikumaks – pelgalt ostuhinnast enam ei piisa, vaid vaadata tuleb kogukulu (TCO).