Äripäeva kolumnist-ettevõtja Üllar “Myrakas” Priks nägi suvel sündmuselt sündmusele sahisedes kõiksugu müügiks pakutavat tänavatoitu. Ent vähemalt sama suuresti erinesid tegelased, kes seda kraami müüa püüdsid.
Külakurjana tüüpi tänavatoitlustaja putka juures lookleb tavaliselt pikk saba. Iseküsimus, kas inimesed leti juurest ka õnnelikult lahkuvad. "Ta ilmub vabaõhuüritusele, kaasas koorimata kartulid ja Maxima säästusuhkur, ning kukub igasuguse häbita õnge otsa meelitama ühiskonna kõige nõrgemaid ja abitumaid," nagu kirjutab Myrakas oma välimäärajas.
Foto: Midjourney
Kogu suve veeresin ma toidukäruga Suur M mööda lamedat Maarjamaad ja pakkusin inimestele lihavaba tänavatoitu. Hooaja jooksul sattus mu käänulistele teedele vägagi eriilmelisi vabaõhusündmusi ning silmipimestavalt värvikaid karaktereid, kellega koos tuli jagada vett, elektrit, müügiplatse ja kliente.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?