Artikkel
  • Kuula

    Mari Rell: tuleviku nutikus on oskus küsida küsimusi

    Mari Rell.Foto: Erakogu

    Loov-tehisintellekt muudab tööturgu ja seetõttu peab muutuma ka kooliharidus, kus lahenduskeskse õppe kõrvale peab tulema probleemipõhine õpe, kirjutab Mari Rell arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

    Kui mulle antaks üks tund planeedi päästmiseks, kulutaksin 55 minutit probleemi määratlemisele ja 5 minuti selle lahendamisele, on öelnud Albert Einstein.
    Kas pole nii, et meie tänane koolisüsteem keskendub peamiselt sellele viimasele viiele minutile ehk õpetab leidma lahendusi etteantud probleemidele. Õpikutes on lehekülgede kaupa ülesandeid. Õpilase vastutus on õppida pähe mõisted, reeglid ja valemid ning nende abil leida ülesandele õige lahendus. Parimad on need, kes leiavad lahendused kiiresti ja vastavalt etteantud reeglitele.
    Ka tuntud PISA-test, mis võrdleb riikide haridussüsteemide edukust, keskendub pigem võrdlusele, kui hästi oskavad õpilased etteantud probleemidele lahendusi leida. Oleme PISA tulemustes riikide võrdluses parimate seas. Ehk kui meile antaks üks tund maailma päästmiseks, siis meil on üpris head eeldused selleks, et võimalikult edukalt kulutada 5 minut ja leida lahendus. Ent kas meie koolisüsteem on meid piisavalt ettevalmistanud selleks, et mõista, milline probleem täpsemalt lahendust vajab?
    Loov-tehisintellekti areng muudab tööturgu
    Hiljuti toimunud tehisintellekti-alasel seminaril tõdeti, et lähituleviku nõutuim amet pole enam programmeerija, vaid promti-insener. Täna on loov-tehisintellekti (generative AI) areng tasemel, et iga nutikas inimene võib olla programmeerija, animaator või turundusgeenius, kui ta vaid oskab kirjutada head promti.
    Kes on promti-insener? See on keegi, kes oskab küsida tehisarult õigeid küsimusi, veelgi enam ‒ ta peab tabama pointi. Ta peab oskama sõnastada probleemi, millele ta lahendust soovib, väljendama seda võimalikult täpselt ja arusaadavalt ning ka kriitiliselt hindama tehisaru pakutud lahendust.
    Enamiku loov-tehisintellekti rakenduste puhul peab inimene andma sellele sisendi ja juhiseid. Ta peab esitama õiged küsimused ja väljendama end arusaadavalt, et saada soovitud tulemus. Seega on meie senine harjumuspärane praktika justkui ümber pööratud: lahenduse toodab tehisaru ja ülesande peame püstitama meie.
    Ehk kui tagasi minna alguses tsiteeritu juurde, siis juba lähitulevikus on meie ülesanne sisustada tulemuslikult see osa tunnist, millele Einstein nägi vajadust kulutada 55 minutit. Seega meil on kohe-kohe vaja tööturul laia spektrit uusi oskusi.
    Seda tunnetavad juba tööandjad. Maailma majandusfoorumi viimane tulevikutöö raport tõi välja, et tööandjate hinnangul on analüütilisele mõtlemise järel teine enim oodatud oskus loovmõtlemine (creativ thinking). Järjest enam tuleb surfata eri valdkondade vahel ja osata leida seoseid, aga ka tunda hästi keelekonteksti, et ennast täpselt väljendada. Kerkivad esile ka uued personaalsed pädevused. Erinevates isiksuseuuringutes on välja toodud, et inimesed, kes oskavad ennast paremini väljendada, on empaatilisemad ja ka paremad kuulajad.
    Hinda läheb oskus küsida õigeid küsimusi
    Koos selle uuendusega peab meil muutuma paradigma ka koolihariduses. Tublim ei ole enam see, kes oskab kiiresti lahendada etteantud ülesande vastavalt päheõpitud reeglitele, vaid hinda läheb oskus küsida õigeid küsimusi, ennast arusaadavalt ja loovalt väljendada. Siit tuleneb uus väljakutse meie kooliharidusele, senisele lahenduskesksele õppele tuleb lisada märksa rohkem probleemipõhist õpet.
    Veelgi enam tuleb arendada loovmõtlemist juba alg- ja põhikooli tasemel, julgustada küsimuste küsimist, koos arutleda ning leida probleeme ja seoseid päriselust. Ilmselt ei tähenda see, et tuleviku õpikutes on hulgaliselt lahendusi ja õpilane peab aru saama, millisele probleemile kõik need lahendused viitavad. Pigem tuleb lisada uusi õpiviise, enam tegeleda avastus- ja probleemõppega.
    Peame teadvustama, et juba täna on tööturul vajalikud uued oskused, et tehistaibu arengust võimalikult palju kasu saada. STEM (science, technology, engineering and mathematics) oskuste kõrval muutuvad samavõrd oluliseks loovmõtlemine, kriitiline mõtlemine ning sotsiaalsed oskused ehk oskus küsida õigeid küsimusi, näha suurt pilti ja luua seoseid. Vajalik on ka verbaalne võimekus, et väljendada oma mõtteid kirjalikult ja osata tehisaru juhendada. Kõik see eesmärgiga anda tehisarule võimalikult täpne probleem lahendamiseks ja seda vähem kui 55 minutiga.

    Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!

    Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.

    Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.

    Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Argo Alaniit: saagu „Welcome to Estoniast“ riiki tutvustav hotell
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tururiskid tõusevad: Lähis-Ida kriis eskaleerub, inflatsioon ja majandustulemused survestavad Wall Streeti
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Üks Eesti parimaid juhte otsib töötajate palkamisel vau-tunnet
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Riisalo tahab töötutoetust kärpida Maksutõus soolas
Majandusminister Tiit Riisalo plaanide järgi saaks riigieelarvest kokku hoida 60 miljonit eurot, kui töötutoetuste maksmine uue reformiga katta töötukassa kogutavate kindlustusmaksetega.
Majandusminister Tiit Riisalo plaanide järgi saaks riigieelarvest kokku hoida 60 miljonit eurot, kui töötutoetuste maksmine uue reformiga katta töötukassa kogutavate kindlustusmaksetega.
Armin Karu avas taas rahakotirauad: maksuamet sai kätte viimased miljonid
Suures maksuskeemis peamist rolli mänginud ärimees Armin Karu maksis riigile ära viimase osa summast, millest riik oleks varem napilt ilma jäänud.
Suures maksuskeemis peamist rolli mänginud ärimees Armin Karu maksis riigile ära viimase osa summast, millest riik oleks varem napilt ilma jäänud.