Artikkel
  • Kuula

    Rait Kaarma: neoordoliberalistlik gambiit ehk enne voodi üles ja siis kosmosesse

    Rait Kaarma.Foto: Erakogu

    Kui räägime edukast Eestist, siis uue käigu sotsiaalsele ja majanduslikule arengule annaks tänapäevastatud versioon ordoliberalismist ehk Saksamaa majandusime mudelist, kirjutab vandeadvokaat Rait Kaarma arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

    Tegemist on Lääne tippsaavutustele, nagu heaoluühiskond ja konkurentsimajandus uue hingamise andmisega. Ordoliberalism kombineerib sotsiaalse turumajanduse mudeli aktiivselt ausa konkurentsi eest seisva riikliku regulatsiooniga. Selle põhiliseks ivaks on konkurentsimajanduse ideaali maksimaalne teostamine koos samaaegse heaoluühiskonna kultiveerimisega.
    Oluline põhimõte on ka ühiskonda välmivatele institutsioonidele selgete piiritletud rollide ja vastutuste ette nägemine. Läänes on praegu trend suunata keskkonna- ja sotsiaalprobleemide lahendamine osaliselt ettevõtlussektorile (nt ESG juurutamine).
    Riigi ja erasektori rollide selge eristamine eeldab ordoliberalismis riigikapitalismi ühest eitamist ja privatiseerimise pooldamist, kuid ka ettevõtjate poolt alampalga ning sotsiaalse turumajandusega leppimist.
    Riik peab olema aktiivne turu tekitaja
    Ettevõtjate asi on teha ning teenida kasumit. Täna ei vaidlusta peaaegu keegi, et tarbijate rahuolu, majanduskasvu kiirus ning innovatsioon sõltuvad suuresti toimiva konkurentsi olemasolust.
    Eeltoodut ei saavuta riik aga kunagi passiivsusega (kuna kapitalil on tendents koonduda). Eestis on näiteks paari ettevõtja teadliku ja kavala tegevuse tulemusel konkurents mõnes valdkonnas sisuliselt olematu (kinoturg).
    Turu kaitsmine tähendab paljuski konkurentsiametile ulatuslikumate õiguste ja vastutuste andmist, aga mitte ainult. Turu partikulaarsuse tagamiseks tuleb mh võrdsustada regulatiivset mängulauda. Keerustuva ühiskonna ja ELi õigusruumi tõttu pole suurem dereguleerimine võimalik, mistõttu on suurtel ning turul domineerivatel ettevõtjatel mastaabiefektist tulenevalt palju lihtsam regulatsioonidega toime tulla.
    Seega peab riik iga uue regulatsiooni kehtestamisel kohustuslikus korras tagama kõikidele uue seaduse mõjuvälja jäävatele ettevõtjatele seaduste järgimiseks vajalikud tasuta tööriistad (nt tasuta veebikoolitused ja ühised veebiplatvormid regulatsioonidega hõlpsasti toimetulekuks). Seaduse avaldamisest Riigi Teatajas ei piisa.
    Kindlasti on veel viise, kuidas turgu paremini konkurentsile avada. Eesti majandust veab edasi ikka konkurents ja ettevõtjatele selleks võrdsete võimaluste tagamine.
    Riik peab tagama võrdsemad tingimused inimeste eneseteostuseks ka väljaspool ettevõtlust. Ei ole juhus, et statistiliselt pidavat kõige lihtsam olema ajalehepoisil miljonäriks saada Taanis, kus liberaalset tööjõuturgu toetab ulatuslik riiklik sotsiaalne tugivõrgustik.
    Riigi kohus on tagada kõigile inimestele eneseteostuse võimalus, aga tagatud peab olema talutav elu ka neile, kes ei soovi ennast aktiivselt erasektoris või avalikus sektoris teostada. Ühiskond ei ole taandatav vaid majanduseks ehk kõige olulisem on inimväärikus.
    Seega on ka riigi kohustus tagada kõigi juurdepääs kvaliteetsele haridusele ning tervishoiule ja mahendada konkurentsimajanduse negatiivset mõju mitteettevõtlusele. See kõik toetab ka konkurentsimajandust ja ettevõtlikkust ning sotsiaalset stabiilsust ning on ordoliberalismis omavahel olemsulikult seotud (üks pole edukas teiseta).
    Kapitalismi restart
    Hetkel on trendikas rääkida missioonimajandusest, mis tähendab mõne suure eesmärgi (nt USA Apollo kuumissiooni programm) nimel kogu ühiskonna mobiliseerimist, mis omakorda peaks siis käima tõmbama majanduse ja edendama innovatsiooni.
    Suurte eesmärkide seadmisest ei ole pääsu (nt idariikide türannide rünnak Lääne liberaaldemokraatia vastu, kliima soojenemine), aga neid ei ole täna võimalik saavutada hästi toimiva konkurentsimajanduseta ja sotsiaalselt sidusa ühiskonnata.
    Täpselt neid aga pakub neoordoliberalism – sotsiaalne turumajandus pluss ühiskonna institutsioonide rolli ja pädevuste ümbermõtestamine ning ajakohastamine. Kuna neoordoliberalism sisaldab elemente nii parem- kui vasakpoolsest poliitikast, siis on Eestis sellisele arengumudelile poliitilist toetust lihtne leida.
    Seega tuleb meil enne kosmose vallutamist tööle panna uuesti kapitalism ja seda heaoluühiskonda ohvriks toomata (vastupidi sellele toetudes). Muidu pole meil lõpuks kumbagi. On vaid mälestus realiseerimata jäänud kosmosemissioonidest.

    Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!

    Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.

    Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.

    Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Argo Alaniit: saagu „Welcome to Estoniast“ riiki tutvustav hotell
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tururiskid tõusevad: Lähis-Ida kriis eskaleerub, inflatsioon ja majandustulemused survestavad Wall Streeti
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Üks Eesti parimaid juhte otsib töötajate palkamisel vau-tunnet
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Parvel Pruunsild annetas Isamaale 100 000 eurot
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Baltikumi suurim elamusspordikeskus paneb Peetris uksed kinni
Tallinna külje all Peetris paneb uksed kinni seal kaheksa aastat tegutsenud elamusspordikeskus, kus on saanud erinevate ekstreemspordialadega tegeleda nii harrastajad kui professionaalid.
Tallinna külje all Peetris paneb uksed kinni seal kaheksa aastat tegutsenud elamusspordikeskus, kus on saanud erinevate ekstreemspordialadega tegeleda nii harrastajad kui professionaalid.