Artikkel
  • Kuula

    Enn Karin: Põhjamaade mudel annab ka meile soodsa elektri

    Enn Karin.Foto: Erakogu

    Varustusstabiilsust pakkuv tuumaelektrijaam ei välista taastuvenergeetikat ning Eestil oleks strateegiliselt tark ajada teiste Läänemere riikidega sarnast energiapoliitikat, kirjutab Enn Karin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

    Tuumaenergia ei välista taastuvenergeetikat, vaid ta võimaldab luua CO2-neutraalse energiasüsteemi, kus tuumaenergia pakub stabiilse osa baaskoormusest terve aasta vältel.
    Levimas on arvamus, kuidas Eesti on energeetikas teinud vähikäiku võrreldes meie põhjanaabritega, Eestis ei ole viimasel kümnel aastal rajatud ühtegi tuuleparki ja energiakriisis tõusnud elektri hinna tõttu kaotame konkurentsivõimet. Vastab tõele, me oleme oma energiapoliitikas jätnud olulised otsused tegemata. Kuid Põhjamaid vaadates oleme võib-olla tegemas valesid järeldusi, millist suunda me oma energiapoliitikas peaks võtma.
    Meedias ja avalikus debatis seatakse Eestile eeskujuks Põhjamaid ja nende konkurentsivõimelisemaid energiahindu, esile tuuakse Põhjamaade suured investeeringud taastuvenergeetikasse. Jääb mulje, et nende investeeringute tõttu on Põhjamaades elekter odavam kui Eestis. Tuuleenergia osakaal on tõepoolest kiiresti kasvanud, kuid peamine osa energiast tuleb siiski kas hüdroenergiast (ca 55%) või tuumaenergiast (ca 21%). Seejuures, mida väiksem on hüdroenergia osakaal riigis, seda suurem on tuumaenergia osakaal.
    Soome, Rootsi ja Norra on per capita ühed suurimad elektritootjad ja -tarbijad maailmas, mille tõestuseks on energiamahukad tööstused, mis annavad märkimisväärse osa kogu sisemajanduse kogutoodangust ning kõrge lisandväärtusega töökohtadest. Maailmas, kus CO2 vaba energiatootmine on muutumas üha olulisemaks, on Põhjamaadel selge konkurentsieelis. Kusjuures CO2 vaba energiatootmise tipus troonivad riigid omavad kas hüdro- või tuumaelektrijaamu.
    Välisühendusest sõltumine on riskantne
    Hüdro- ja tuumaenergia on olulised võrgustabiilsuse tagamise seisukohast. Soome, Rootsi ja Norra on ühine sagedusala, mille võrguinerts on tunduvalt väiksem näiteks Kesk-Euroopa või Venemaa sagedusalast. Seega tuleb võimalikult suur osakaal elektritootmisest hoida nö konventsionaalsena ehk läbi generaatori võrgusagedust tasakaalustamas. Ka Baltikumil seisab järgmisel aastal ees liitumine Kesk-Euroopa sagedusalaga, mille tagab ühendus läbi Suwalki koridori Poola-Leedu vahel.
    Praeguses julgeolekuolukorras tuleks Baltikumil tõsiselt kaaluda, kuidas tagada varustuskindlus nii piisava energiavarustuse kui ka võrgu töökindluse seisukohast juhul, kui välisühendustega peaks midagi juhtuma. Põhjamaade elektrisüsteem pakub selleks väga head eeskuju, kus on olemas nii arenev tuuleenergeetika, hüdroenergia kui ka tuumaenergia, et tagada pidev energiavarustus kui ka võrgu stabiilsus.
    Eestil on plaanis 2030. aastaks saavutada tarbimises 100% taastuvenergia osakaal. Ootus on, et see viib meid konkurentsi Põhjamaadega. Silmanähtavalt on asutud neid eesmärke ellu viima – päikeseparkide rajamine jätkub kiires tempos ja tagab peagi suvel märkimisväärse osa tarbimisest. Ka tuuleenergeetikas on oodata tootmise 2-3kordset kasvu järgmise paari aasta jooksul ja plaanis on rajada avameretuulepark selle kümnendi lõpuks, mis ilmselt saab teoks suuresti riigi pakutava subsiidiumi toel.
    Kõike seda peaks vajadusel kompenseerima gaasil töötavad elektrijaamad. Nende jaamade suurust ja maksumust veel ei ole avalikustatud, kuid mööndakse, et suuresti jääb see riigi või tarbija kanda läbi otsese investeeringu ja/või võrgutasu tõusu, kus me maksame võrgustabiilsuse hoidmise eest süsteemiteenuse näol. Paljud eksperdid ja ettevõtjad samas nendivad, et Eesti energiapoliitika on poolik, keskendudes ainult taastuvenergia tootmise suurendamisele, kuid tervikvisioon on puudulik ja kaheldakse, kas hetke plaan lahendab energia hinna konkurentsivõime küsimuse.
    Tuuma- ja taastuvenergia pole vastandid
    Võtame taas eeskujuks Põhjamaad, kus lisaks tuuleenergiale on ka hüdroenergia ja tuumaenergia. Hüdroenergia potentsiaal on Eestis madal, seega on alternatiiviks tuumaenergia. Tuumaenergia debatt Eestis on hoogustumas ja esimesed sammud selleks on astutud. Tuumaenergia töörühm esitas 2023. aasta lõpus oma uuringu tulemused, mis kinnitasid, et Eestil tasub kaaluda tuumaelektrijaama rajamist. Peamised argumendid tuumaenergia poolt on varustuskindlus ja konkurentsivõime. Olukorras, kus enamik Läänemere riike omab või plaanib rajada tuumaelektrijaamu, oleks strateegiliselt tark ka Eestil sarnaseid plaane teha.
    Tuumaenergia ei välista taastuvenergeetikat, vaid ta võimaldab luua CO2-neutraalse energiasüsteemi, kus tuumaenergia pakub stabiilse osa baaskoormusest terve aasta vältel. Taastuvenergia rolliks jääb koormustippude katmine koos salvestuse ja tarbimise juhtimisega. Sellega välistame suuresti vajaduse näiteks gaasielektrijaamade järele, mis seisaks tihti kasutuseta ja oleks seetõttu väga kallid. Selle tulemusena säästame riigi üleinvesteerimisest taastuvenergeetikasse ja salvestusse, mis suuresti sõltuvad subsiidiumitest ja ebamõistlikuna tunduvatest investeeringutest gaasielektrijaamadesse.
    Lisaks aitab tuumaelektrijaam Eestil silma paista kui energiapoliitiliselt otsustuskindla ja tehnoloogiliselt eesrindliku riigina, kus pikaajaliselt on tagatud soodne elekter terve aasta vältel. See on strateegia, mis teeb Eesti pikas plaanis edukaks.

    Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!

    Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.

    Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.

    Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Argo Alaniit: saagu „Welcome to Estoniast“ riiki tutvustav hotell
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tururiskid tõusevad: Lähis-Ida kriis eskaleerub, inflatsioon ja majandustulemused survestavad Wall Streeti
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Üks Eesti parimaid juhte otsib töötajate palkamisel vau-tunnet
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Riisalo tahab töötutoetust kärpida Maksutõus soolas
Majandusminister Tiit Riisalo plaanide järgi saaks riigieelarvest kokku hoida 60 miljonit eurot, kui töötutoetuste maksmine uue reformiga katta töötukassa kogutavate kindlustusmaksetega.
Majandusminister Tiit Riisalo plaanide järgi saaks riigieelarvest kokku hoida 60 miljonit eurot, kui töötutoetuste maksmine uue reformiga katta töötukassa kogutavate kindlustusmaksetega.
Armin Karu avas taas rahakotirauad: maksuamet sai kätte viimased miljonid
Suures maksuskeemis peamist rolli mänginud ärimees Armin Karu maksis riigile ära viimase osa summast, millest riik oleks varem napilt ilma jäänud.
Suures maksuskeemis peamist rolli mänginud ärimees Armin Karu maksis riigile ära viimase osa summast, millest riik oleks varem napilt ilma jäänud.