Artikkel
  • Kuula

    Raul Kirsimäe: teeme digihüppele restardi ja paneme majanduse kasvama

    Raul Kirsimäe.Foto: Kaarel Langemets

    Alustame uue digihüppe programmiga, mille eesmärk on juba töötavate inimeste digioskuste arendamine, et ettevõtetel oleks lihtsam uusi tehnoloogiaid kasutusele võtta, kirjutab Raul Kirsimäe arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

    Viimased kaheksa kvartalit on Eesti majandus langenud. Seda on mõjutanud Ukrainas vallandunud sõda, inflatsioon ja kõrged intressid, mis on meie eksportijate jaoks olulistel turgudel nõudluse sügavasse langusesse viinud. Samas ei ole majanduse languse põhjused üheselt seotud ainult meie sihtturgude olukorraga.
    Kehvast demograafilisest olukorrast ja inflatsioonist tulenevalt on meie palgakasv olnud väga kiire. Kui üldises inflatsioonilises keskkonnas oli pärast sõja algust mõnevõrra kergem hindasid tõsta, siis tänaseks on selge, et palkade tõstmiseks ja majanduse kasvatamiseks peame ettevõtetes rohkem sisulist väärtust looma ning efektiivsemalt tegutsema. Üheks lahenduseks saab olla tehnoloogiate laiem rakendamine kogu meie majanduses.
    Tehnoloogia areng on järjest kiirenenud. Kuigi tehisintellektist on maailmas räägitud juba üle 70 aasta, on just viimase kahe aasta jooksul toimunud märgatav arenguhüpe. Erinevad tehisintellekti lahendused suudavad täna vastata keerukatele küsimustele, kirjutada luuletusi ja luua pilte ning aidata programmeerijatel koodi kirjutada. Lühikese ajaga on tehisintellektist saanud töövahend, mis aitab näiteks teha tööstuses toodangu kvaliteedikontrolli või saata müügipakkumisi klientidele.
    Digitaliseerimisega seotud võimalused on samas märksa laiemad, kasvanud arvutusvõimsus ja erinevad uued tehnoloogiad teevad võimalikuks ning taskukohaseks uute lahenduste kasutamise seal, kus see enne võimalik või majanduslikult otstarbekas ei olnud.
    Baasoskuste puudumine takistab
    2023. aastal Swedbanki poolt läbiviidud uuringu kohaselt on Eesti tööstuses kõigist protsessidest automatiseeritud 31% ja digitaliseeritud 37%. See tähendab, et meie ettevõtetel on veel palju võimalusi tehnoloogia abil efektiivsemaks muutuda. Ka Euroopa Komisjoni koostatava DESI indeksi (digitaalmajanduse indeks) raporti kohaselt jäävad Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtted maha nii andmete kui ka tehisintellekti lahenduste kasutamises. Samas oleme avaliku sektori teenuste digiüleminekul liidriks kogu maailmas, seega võiks meil olla head eeldused uute digitaalsete lahenduste kasutamise kasvatamiseks ettevõtetes.
    Üheks piiranguks uute digitaalsete lahenduste ja automatiseerimise elluviimisel on saamas meie inimeste kompetents uute tehnoloogiliste võimaluste rakendamisel. Võtmesõnaks on baasteadmiste olemasolu digitaalsete lahenduste osas ja julgus neid kasutada.
    Meie koolid ja ülikoolid teevad uute tehnoloogiate tutvustamisel ja õppeprogrammidesse viimisel head tööd, millest saab kõige enam osa 14 000–16 000 noort, kes igal aastal tööjõuturule siirduvad, kuid tänasel tööjõuturul ainult sellest ei piisa. Eestis töötab kokku enam kui 690 000 inimest, kellest paljudel on viimasest kooli lõpetamisest möödas enam kui 10 aastat. Baasoskuseid omandamata on paljudel neist keeruline uute tehnoloogiliste arengutega kaasa minna. Vaja on täiendada teadmisi ja teha restart!
    Riigi ja tööandja ühised huvid
    Lahenduseks on uue digihüppe programmi alustamine ja elluviimine, mis on suunatud kõigi töötavate inimeste digioskuste arendamisele. Digioskuste koolitamine võiks toimida kahel tasemel: lihtsamate töörollide jaoks piisaks lühemast koolitusest uute tehnoloogiate kasutamise, programmeerimisloogika ja küberturvalisuse põhimõtete alal. Koolituse fookus oleks tehnoloogia võimaluste tutvustamisel ja praktikal, et tekitada huvi ja julgustada inimesi uusi lahendusi kasutama.
    Spetsialistide tasemel võiks koolitus olla juba põhjalikum. Lisaks eelnevale tuleks tähelepanu pöörata andmeanalüüsi ja tehisintellekti kasutamise võimalustele, ettevõtete muutuvatele ärimudelitele ning praktikatele, kuidas uusi tehnoloogiaid enda kasuks tööle panna.
    Programmi elluviimise tulemuseks võiks olla meie ettevõtetes piisava digioskustega töötajate baasi loomine, et ettevõtted võiksid saavutada uue taseme automatiseerimisel ja digitaliseerimisel, samuti võtta laialdasemalt kasutusele uued tehnoloogiad (sh AI). See aitaks kaasa ettevõtete konkurentsivõime ja kasumlikkuse kasvule ning võimaldaks töötajatel teha oma tööd sisukamalt ja efektiivsemalt.
    Esmaseks eesmärgiks võiksime võtta koolitada taoliselt 5% meie tööga hõivatud inimestest (nt 10 000 spetsialisti ja 25 000 lihtsamates töörollides töötavat inimest). Need oleksid inimesed, kes saaksid omandatud oskuste ja positiivse kogemusega olla ettevõtetes uute tehnoloogiate rakendamise eestvedajateks ja muutuste võimaldajateks.
    Programmi elluviimine eeldab lahendust rahastuses ja see oleks koht, kus tööandjad ja riik võiksid seljad kokku panna ning kulusid jagada. Ühelt poolt on ettevõtetel huvi oma töötajaid arendada ja koolitada, et ka ise areneda. Teiselt poolt on riik huvitatud konkurentsivõimelise majanduse ja tööturu ülesehitamisest, mis omakorda tagab riigile tulevikus kõrgemad maksulaekumised ja väiksemad kulud töötute üleval pidamisel ja hilisemal koolitamisel.
    Eesti on väike riik ja meie suurim väärtus on meie inimesed. Ehk oleks just nüüd õige hetk digihüppeks ja majanduses järgmise käigu sisse panemiseks?

    Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!

    Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.

    Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.

    Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Argo Alaniit: saagu „Welcome to Estoniast“ riiki tutvustav hotell
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tururiskid tõusevad: Lähis-Ida kriis eskaleerub, inflatsioon ja majandustulemused survestavad Wall Streeti
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Üks Eesti parimaid juhte otsib töötajate palkamisel vau-tunnet
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Riisalo tahab töötutoetust kärpida Maksutõus soolas
Majandusminister Tiit Riisalo plaanide järgi saaks riigieelarvest kokku hoida 60 miljonit eurot, kui töötutoetuste maksmine uue reformiga katta töötukassa kogutavate kindlustusmaksetega.
Majandusminister Tiit Riisalo plaanide järgi saaks riigieelarvest kokku hoida 60 miljonit eurot, kui töötutoetuste maksmine uue reformiga katta töötukassa kogutavate kindlustusmaksetega.
Armin Karu avas taas rahakotirauad: maksuamet sai kätte viimased miljonid
Suures maksuskeemis peamist rolli mänginud ärimees Armin Karu maksis riigile ära viimase osa summast, millest riik oleks varem napilt ilma jäänud.
Suures maksuskeemis peamist rolli mänginud ärimees Armin Karu maksis riigile ära viimase osa summast, millest riik oleks varem napilt ilma jäänud.