Artikkel
  • Kuula

    Endrik Reimer: loome iibeministeeriumi, mille eesmärk on 2 miljonit eestlast

    Rõõmus laps koeraga. Foto: Scanpix

    Nagu me lõime kliimaneutraalsuse saavutamiseks kliimaministeeriumi, vajame me iibe-eesmärkide saavutamiseks iibeministeeriumit, kirjutab Endrik Reimer arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

    On igati loogiline, et eduka Eesti loovad tublid ja hakkajad eestlased. Eestlaste iive on aga juba alates 1991. aastast olnud negatiivne. See peaks olema meie jaoks sama eksistentsiaalse tähtsusega probleem kui kliima soojenemine globaalsele kogukonnale. Seega oleks loogiline, et tegeleme iibepöördega sama pühendumusega nagu rohepöördega.
    Kas kujutad ette, et Eestis elab 2 miljonit eestlast ja Tallinn on 2200. aastaks miljonilinn?
    See tundub sama ulmeline nagu Eestis kliimaneutraalsuse saavutamine 2050. aastaks. Eesmärgi saavutamiseks loodi kliimaministeerium, mis mõjutab kõiki arenguid Eestis ja viib meid selles suunas.
    Just sellise sihikindluse ja suunitlusega ministeeriumit on meil vaja ka eestlaste iibenäitaja roheliseks värvimiseks. See on ministeerium, millel on vetoõigus kõigi teiste ministeeriumide otsuste üle eesmärgiga muuta Eesti maailma kõige peresõbralikumaks elukeskkonnaks. See on iibeministeerium.
    Senine süsteem, kus riik maksab läbi erinevate mudelite lapsevanematele iga lapse pealt lihtsalt raha, ei ole andnud tulemusi. Olgugi et asjakohased rahalised toetused on vajalikud, ei ole raha puudumine laste saamise edasilükkamise juurpõhjus. Hiljem saadud esimene laps vähendab järgnevate laste saamise tõenäosust ja seega ka iivet.
    Seda, miks me päriselt laste saamist edasi lükkame, peaks iibeministeerium koostöös ülikoolidega süvitsi uurima ning uurimuse tulemustest oma otsuste tegemisel lähtuma.
    Tugisüsteem vanemate unistustele
    Ma arvan, et üheks suurimaks põhjuseks on pere loomisel ohverdatavad unistused: karjäär, finantsvabadus, meelerahufond, haridus, reisimine, ettevõtlus. Kõik need tegevused nõuavad aega, mille lapse kasvatamine noorelt ära võtab.
    Lapse saamine ja kasvatamine muudab noore inimese elukorraldust ja sellega kaasneb hulk paratamatuid nüansse, nagu raseduse raskus, sünnituse valu ja lapse kasvatamise psühholoogiline koorem. Kõiki keskkonnast tulenevaid väljakutseid saavad riik ja kohalik omavalitsus lihtsustada. Kui peredele suunatud teenuste komplekti arendada mitmekesisemaks, kättesaadavamaks, kiiremaks, kvaliteetsemaks, mugavamaks ja sõbralikumaks, annab see noorele rohkem aega ja vabadust lapse kõrvalt tegeleda ka oma teiste unistuste tagaajamisega.
    Kui näiteks lasteaed suudaks tegeleda ka kergelt tõbiste lastega, annaks see lapse esimese kahe lasteaia-aasta jooksul lapsevanemale juurde kuni 50% aega oma töö- ja õpingualaste ambitsioonide elluviimiseks. Kui lasteaed saadab nohuse lapse koju, saadab ta koju ka lapsevanema. Nohune laps vajab täit tähelepanu, seega ei saa sel ajal teha tööd või õppida.
    Pakun, et Eestis on vähemalt 10 000 lapsevanemat pidevalt nohuse lapsega kodus ehk töölt eemal, mis on ca 1,5% kogu tööga hõivatud elanikkonnast ja tekitab enamikule neist arvatavasti päris palju stressi. See on inimressursi raiskamine ja kajastub Eesti SKTs.
    Võimetus tõbiseid lapsi hoida on tänaste lasteaedade viimaste murede seas, sest lahendamata on pikk nimekiri muid probleeme alushariduses, mis eeldavad oluliselt suuremat eelarvet.
    Parem sihtimine ümberkorralduste tegemiseks
    Unistada tuleb suurelt, aga kust tuleb raha soovide realiseerimiseks? Tänane lapsetoetus, mida makstakse igale perele iga lapse eest, on oma aja ära elanud. Ma usun, et selliseid paare on vähe, kelle jaoks 80eurone lapsetoetus on kriitilise tähtsusega lapse saamise otsuse tegemisel. Ma loodan, et neid peresid on vähe, kes kolmanda lapse toetuse saamise nimel kolmanda lapse saavad. Sellised pered tõenäoliselt ei loo juurdekasvu, mis aitaks kaasa Eesti eduloole.
    Perehüvitistele kulub 2024. aasta eelarves 409 miljonit eurot. Kui palju raha vabaneks tugiteenuste doteerimiseks ja arendamiseks, kui vähendaksime üldise lapsetoetuse järk-järgult nullini ja maksaksime toetust ainult vaesuspiiril elavatele peredele?
    Kas ühiskond oleks nõus järk-järgult tõstma sotsiaalmaksu 35%ni, kui see tooks kaasa maailma parima tugivõrgustiku peredele, positiivse iibe ja lisaks ka proportsionaalselt kõrgemad (mitte indekseeritud) pensionid meie laste vanavanematele? Nendele küsimustele võiks järgmise riigikogu valimise raames mõni erakond vastused otsida.
    Noortele peredele tuleks teha maksusoodustusi. Lapse tervise, hariduse ja kultuuriga seotud kulusid võiks tööandja saada toetada sarnaselt tänase töötaja tervise- ja spordikulude maksuvabastusega. Nii saaks tööandja end noortele ahvatlevamaks muuta ning see toetaks ka teenuseid pakkuvaid sektoreid, mis läbi konkurentsi kasvu suurendaks valikut ja tõstaks kvaliteeti.
    Maailma parim tugivõrgustik ja keskkond noortele peredele tooks positiivse iibe, panustaks Eesti majanduskasvu, parandaks soolist võrdõiguslikkust ning peresuhteid.
    Eestis on laste kasvatamise lihtsustamiseks võimalik väga palju ära teha. Tõenäoliselt suudaks iibeministeerium kahe valimistsükli jooksul iibekõvera otsa ülespoole suunata ning vajaks veel kaht perioodi, et süsteemi peenhäälestada, tagamaks loodu jätkusuutlikus. Seejärel on aeg mõni uue nime ja fookusega ministeerium Eesti eduloo ette rakendada.
    Tehkem rohkem lapsi ja hoogtööministeeriumeid!

    Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!

    Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.

    Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.

    Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Argo Alaniit: saagu „Welcome to Estoniast“ riiki tutvustav hotell
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tururiskid tõusevad: Lähis-Ida kriis eskaleerub, inflatsioon ja majandustulemused survestavad Wall Streeti
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Üks Eesti parimaid juhte otsib töötajate palkamisel vau-tunnet
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Riisalo tahab töötutoetust kärpida Maksutõus soolas
Majandusminister Tiit Riisalo plaanide järgi saaks riigieelarvest kokku hoida 60 miljonit eurot, kui töötutoetuste maksmine uue reformiga katta töötukassa kogutavate kindlustusmaksetega.
Majandusminister Tiit Riisalo plaanide järgi saaks riigieelarvest kokku hoida 60 miljonit eurot, kui töötutoetuste maksmine uue reformiga katta töötukassa kogutavate kindlustusmaksetega.
Armin Karu avas taas rahakotirauad: maksuamet sai kätte viimased miljonid
Suures maksuskeemis peamist rolli mänginud ärimees Armin Karu maksis riigile ära viimase osa summast, millest riik oleks varem napilt ilma jäänud.
Suures maksuskeemis peamist rolli mänginud ärimees Armin Karu maksis riigile ära viimase osa summast, millest riik oleks varem napilt ilma jäänud.