Endrik Reimer: loome iibeministeeriumi, mille eesmärk on 2 miljonit eestlast

On igati loogiline, et eduka Eesti loovad tublid ja hakkajad eestlased. Eestlaste iive on aga juba alates 1991. aastast olnud negatiivne. See peaks olema meie jaoks sama eksistentsiaalse tähtsusega probleem kui kliima soojenemine globaalsele kogukonnale. Seega oleks loogiline, et tegeleme iibepöördega sama pühendumusega nagu rohepöördega.

Kas kujutad ette, et Eestis elab 2 miljonit eestlast ja Tallinn on 2200. aastaks miljonilinn?

See tundub sama ulmeline nagu Eestis kliimaneutraalsuse saavutamine 2050. aastaks. Eesmärgi saavutamiseks loodi kliimaministeerium, mis mõjutab kõiki arenguid Eestis ja viib meid selles suunas.

Just sellise sihikindluse ja suunitlusega ministeeriumit on meil vaja ka eestlaste iibenäitaja roheliseks värvimiseks. See on ministeerium, millel on vetoõigus kõigi teiste ministeeriumide otsuste üle eesmärgiga muuta Eesti maailma kõige peresõbralikumaks elukeskkonnaks. See on iibeministeerium.

Senine süsteem, kus riik maksab läbi erinevate mudelite lapsevanematele iga lapse pealt lihtsalt raha, ei ole andnud tulemusi. Olgugi et asjakohased rahalised toetused on vajalikud, ei ole raha puudumine laste saamise edasilükkamise juurpõhjus. Hiljem saadud esimene laps vähendab järgnevate laste saamise tõenäosust ja seega ka iivet.

Seda, miks me päriselt laste saamist edasi lükkame, peaks iibeministeerium koostöös ülikoolidega süvitsi uurima ning uurimuse tulemustest oma otsuste tegemisel lähtuma.

Ma arvan, et üheks suurimaks põhjuseks on pere loomisel ohverdatavad unistused: karjäär, finantsvabadus, meelerahufond, haridus, reisimine, ettevõtlus. Kõik need tegevused nõuavad aega, mille lapse kasvatamine noorelt ära võtab.

Lapse saamine ja kasvatamine muudab noore inimese elukorraldust ja sellega kaasneb hulk paratamatuid nüansse, nagu raseduse raskus, sünnituse valu ja lapse kasvatamise psühholoogiline koorem. Kõiki keskkonnast tulenevaid väljakutseid saavad riik ja kohalik omavalitsus lihtsustada. Kui peredele suunatud teenuste komplekti arendada mitmekesisemaks, kättesaadavamaks, kiiremaks, kvaliteetsemaks, mugavamaks ja sõbralikumaks, annab see noorele rohkem aega ja vabadust lapse kõrvalt tegeleda ka oma teiste unistuste tagaajamisega.

Kui näiteks lasteaed suudaks tegeleda ka kergelt tõbiste lastega, annaks see lapse esimese kahe lasteaia-aasta jooksul lapsevanemale juurde kuni 50% aega oma töö- ja õpingualaste ambitsioonide elluviimiseks. Kui lasteaed saadab nohuse lapse koju, saadab ta koju ka lapsevanema. Nohune laps vajab täit tähelepanu, seega ei saa sel ajal teha tööd või õppida.

Pakun, et Eestis on vähemalt 10 000 lapsevanemat pidevalt nohuse lapsega kodus ehk töölt eemal, mis on ca 1,5% kogu tööga hõivatud elanikkonnast ja tekitab enamikule neist arvatavasti päris palju stressi. See on inimressursi raiskamine ja kajastub Eesti SKTs.

Võimetus tõbiseid lapsi hoida on tänaste lasteaedade viimaste murede seas, sest lahendamata on pikk nimekiri muid probleeme alushariduses, mis eeldavad oluliselt suuremat eelarvet.

Unistada tuleb suurelt, aga kust tuleb raha soovide realiseerimiseks? Tänane lapsetoetus, mida makstakse igale perele iga lapse eest, on oma aja ära elanud. Ma usun, et selliseid paare on vähe, kelle jaoks 80eurone lapsetoetus on kriitilise tähtsusega lapse saamise otsuse tegemisel. Ma loodan, et neid peresid on vähe, kes kolmanda lapse toetuse saamise nimel kolmanda lapse saavad. Sellised pered tõenäoliselt ei loo juurdekasvu, mis aitaks kaasa Eesti eduloole.

Perehüvitistele kulub 2024. aasta eelarves 409 miljonit eurot. Kui palju raha vabaneks tugiteenuste doteerimiseks ja arendamiseks, kui vähendaksime üldise lapsetoetuse järk-järgult nullini ja maksaksime toetust ainult vaesuspiiril elavatele peredele?

Kas ühiskond oleks nõus järk-järgult tõstma sotsiaalmaksu 35%ni, kui see tooks kaasa maailma parima tugivõrgustiku peredele, positiivse iibe ja lisaks ka proportsionaalselt kõrgemad (mitte indekseeritud) pensionid meie laste vanavanematele? Nendele küsimustele võiks järgmise riigikogu valimise raames mõni erakond vastused otsida.

Noortele peredele tuleks teha maksusoodustusi. Lapse tervise, hariduse ja kultuuriga seotud kulusid võiks tööandja saada toetada sarnaselt tänase töötaja tervise- ja spordikulude maksuvabastusega. Nii saaks tööandja end noortele ahvatlevamaks muuta ning see toetaks ka teenuseid pakkuvaid sektoreid, mis läbi konkurentsi kasvu suurendaks valikut ja tõstaks kvaliteeti.

Maailma parim tugivõrgustik ja keskkond noortele peredele tooks positiivse iibe, panustaks Eesti majanduskasvu, parandaks soolist võrdõiguslikkust ning peresuhteid.

Eestis on laste kasvatamise lihtsustamiseks võimalik väga palju ära teha. Tõenäoliselt suudaks iibeministeerium kahe valimistsükli jooksul iibekõvera otsa ülespoole suunata ning vajaks veel kaht perioodi, et süsteemi peenhäälestada, tagamaks loodu jätkusuutlikus. Seejärel on aeg mõni uue nime ja fookusega ministeerium Eesti eduloo ette rakendada.

Tehkem rohkem lapsi ja hoogtööministeeriumeid!